Alvar Ameljushenko

Kui pajatan oma vene kolleegidele doktorantuurist Eestis, ilmub nende näole unistav ilme.

Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).

Heidame pilgu artiklitele, mis mullu kõige rohkem lugejaid kogusid.

09.12–31.12 uudiskiri: rääkisime ahistamisest, Eesti inimõiguste aruandest ja aasta sõnast.

Head puhkust, feministid!

Mäletan selgelt aastat, mil Erki Nool sai olümpiakulla.

NB! Oma kogemust saab anonüümselt jagada minaka@feministeerium.

Igal inimesel on mingisugused moraalsed ootused maailma ja selle elanike suhtes – et maailm ei tallu meid jalge alla meie väljanägemise pärast, et inimesed ei suhtu meisse halvustavalt selle tõttu, kuidas me riietume. Et teatud valitsev rühm ei kasuta oma võimu meie pisendamiseks.

Nii aktivistide kui ka tavapubliku seas leidub neid, kes ei poolda rongkäiguformaati selle nõukogudeaja konnotatsioonide tõttu. On ka neid, kes leiavad, et pride’i paraadil pole ajaloolisi seoseid Eestiga ja taoline võõrkeha tekitab rohkem konflikti kui mõistmist.

Mu voodi kõrval on üks korv, kuhu mul on halb komme loopida igasugu prahti – katkiseid kõrvarõngaid, kooliaegseid keeletundide konspekte, auklikke sokke… Eeldusel, et ühel õhtul kougin kraami välja, parandan ära kõrvarõngad, kordan üle uued sõnad ja nõelun sokid.

Mis põhjustel ei soovi paljud koolinoored pärast kehalise kasvatuse tundi kooli duširuumi kasutada?

19.11–09.12 uudiskiri: katuserahad, HPV vastane vaktsiin ja tsiklinaiste näituse poleemika. Lisaks feministlikud tegutsemis- ja lugemissoovitused.

See oli paljuski ka põlvkondlik ettevõtmine, paljud meist on vanuses 28–38, noored naised, kes on veel oma karjääri alguses ja kes eriti palju võimupositsiooni ärakasutamist tajuvad.

Vestlesime oma lugejatega ja panime kokku mõned näpunäited, kuidas võiks jõule pidada nii, et kõik saaksid puhata ja mängida.

Naiste jaoks on kliima soojenemine suurem probleem kui meeste jaoks. Ja nemad on nõus võtma suuri elustiilimuudatusi, et probleemi leevendada.

1. detsembril on ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev. Milline on HIVi minevik, olevik ja tulevik Eestis? Eestis on umbes 7500 HIViga elavat inimest.

Minu selle aastane sügis on olnud täis kurbi, nukraid ja lausa traagilisi lahkuminekuid.

Aga eriti soovitame vaadata neid 13 filmi, mis ühel või teisel viisil üht feministi kõnetada võiksid.

Michael C. LaSala on öelnud, et LGBT laste kõrval vajavad toetust ka nende vanemad, kellel on samuti läbida oma teekond.

Kas nüüd enam ei või flirtida ka? Kas ma pean igaks asjaks luba küsima? Kui inimene ei suuda vahet teha flirtimise ja ahistamise vahel, siis igal juhul jah!

29.10–18.11 uudiskiri: vaimne tervis, ahistamine ja lähisuhtevägivald. Lisaks feministlikud tegutsemis- ja lugemissoovitused.

Kuidas Soome naistel tööl läheb ja milliseid takistusi nad kogevad? Nendel ja muudel teemadel rääkisime Soome Kaubanduskoja asedirektori Leena Linnainmaaga.

Ausalt öeldes tahaks nüüd need ahistamisjutud ära lõpetada.

Kohtumisele osalejaid kutsudes olime teadlikud, et füüsiline lähedus ei tingi kohe võrreldavaid sotsiaalseid ning ajaloolisi olusid.