Kai Part

Hoolimata valitsuse kukkumisest on Elu Marsi mittetulundusühingule valitsuse otsusega eraldatud 171 000 eurot.

Feministeerium saatis koalitsiooniläbirääkijatele viis soovitust, mida mida naiste õiguste edendamiseks kohe võiks ära teha.

Maris Hellrand ja Pille Tsopp kirjutavad, et naistel on aeg naasta riigielu kujundamise juurde.

Kuidas mõjutab lapsevanemaks olemine inimese loomingulisi võimalusi ja kunstnikukarjääri? 

Uudiskirja lugemiseks vajuta allolevale lingile. Kord kuus ilmuva uudiste ja ürituste kokkuvõte endale postkasti tellimiseks vajuta siia.

Jaanuaris vaatame ise ja kutsume teidki lootusrikkamalt tulevikku vaatama. Eesti saab esimest korda oma ajaloos naissoost peaministri ja meie tähistame oma kuuendat sünnipäeva.

Kui me vaid kõik oleksime hoolsad ja teeksime eetilisi valikuid! See hoiak jätab aga arvesse võtmata suurema pildi: suurkorporatsioonid ja nende keskkonnakahjuliku tegevuse, fakti, et kliimamuutused ja saastatus mõjutavad inimesi erinevalt, olenevalt, kus nad elavad ja millised on nende elutingimused.

2019. aastal registreeriti Eestis 4119 perevägivallakuritegu, mis on võrreldes 2018. aastaga 14% rohkem. Arvata võib, et 2020. aasta arvud on suuremad.

Kirjutasime Eesti inimõiguste olukorra variraportis naiste õiguste olukorrast. Toome välja mõned teemad, mis meie arvates tähelepanu vajavad.

Kui oled kogenud lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist, otsi abi. Kirjuta aadressil tugigrupp555@gmail.com, venekeelse grupi aadress on rus.gruppa1@gmail.com.

Kui riigikogu annab oma “õnnistuse” teadusevastaseid ja häbistavaid regulatsioone nõudvatele sõnavõtjatele, on see lubamatu pööre. See on ühiskonna alt vedamine.

Erinevusfeminism koondab neid feminismisuundi, mille kohaselt tuleb õiglase ühiskonna ehitamisel arvesse võtta meeste ja naiste erinevusi.

See artikkel räägib suutmissurvest meie argikeelekasutuses ning sellest, miks ja kuidas suutmissurvelist keelt vältida. Artikli eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust keelekasutuse võimalustest luua sõbralikku, ohutut ja heatahtlikku ühiskonda.

Sel korral annab Feministeeriumi projektijuht Nele Laos lugejatele kolm soovitust, mille abil pimedal ajal meelt turgutada.

Igal ühel meist on oskused ja vahendid, mis võivad LGBT+ kogukonna elu paremaks teha.

Kriitik Rebeka Põldsam soovitab mõlemat kassetti eriti neile, kes on tüdinud ühiskonna soonormide eitamisest, sest filmides kerkivad need nähtamatusest nähtavaks.

Kuidas elada huvitavat keha, huvitavama kehaga? Sveta Grigorjeva tahab Feministeeriumi utoopiasarjas jõuda huvitavama(te) keha(de) radadele.

Ma mäletan, et alguses oli tõrge. Mul tekkis tookord uudishimu, et kui pikaks need karvad üldse kasvaksid ja kuidas see oleks. Ja mitu korda ajasin uuesti ära, sest maru imelik oli. Nagu mees. Nagu vale. Aga pärast vist kolme korda allaandmist leppisin endaga ära.

Väita, et Poola valitsus ise ei osanud neid meeleavaldusi oodata, oleks naiivne, sest musta esmaspäeva meeleavaldused on näidanud, milline jõud on Poola kodanikuõiguste eest seisjatel ja millise vastupidavusega tegutsevad Poola rohujuuretasandi liikumised.

Heaoluriikide kultuurilised hierarhiad võivad ju erineda Eesti omadest, aga võrdse kohtlemise printsiip on mõeldud kõigile, sõltumata nende sissetulekust ja sotsiaalsest positsioonist, riiklikest teenetest või iseloomuomadustest.

Üks kummalisemaid reaktsioone Mart Helme DW intervjuule oli koalitsioonipartnerite kiire kinnitus, et Eestis on inimõigustega kõik korras. Aga ei ole.

Heleene Suija kinnitab oma magistritöö põhjal, et vabatahtlikult lastetud inimesed on päriselt olemas ja et neil ei ole midagi "viga".

Et leevendada kliimakriisi ning liikuda hoolivama, inimeste ja teiste loomade elusid ja õigusi austava tuleviku suunas on vajalik lõpetada mitteinimloomade söömine ning igasugune muu kasutamine inimese tarbeks. Seda ei saa saavutada ilma feministide ja teiste progressiivsete sotsiaalsete liikumiste panuse ja omavahelise koostööta.

Eile (21.10) ilmus Eesti Ekspressis Riina Solmani persoonilugu “Inimene kui mõistatus: mis ikkagi Riina Solmani probleem on?