Kai Part

Kliimaaktivistid Kristin Siil ja Kertu Birgit Anton võitlevad, et planeeti jaguks ka tulevastele põlvedele. Nüüd viivad nad uue õlitehase ehituse kohtusse.

Treileri põhjal tundub, et taas on valminud film, kus on täpselt üks naissoost tegelane (habras, salapärane, ebamaine), kelle roll on olla meespeategelase (sügavamõtteline, kergelt kriisis, ennast otsiv) huviobjekt ja tõenäoliselt ka päästerõngas.

Taolistele lahmivatele hinnangutele reageerimine, olgu need ilmunud anonüümselt lehesabades, sotsiaalmeedias või mujal oma nime all, tundub paljudele naiivne ja üliemotsionaalne. Sellised kommentaarid ja arvamused on naiste suhtes norm, mitte erandite jada.

Vägivallaohvreid nõustavate ja toetavate asutuste kontaktid. Alternatiivsed abi küsimise viisid, kui oled vägivallatsejaga pidevalt koos

Rünnakud on nii sagedased ja tavapärased, et ületavad küll uudiskünnise, aga ei too mitte mingisuguseid tagajärgi. Meid on lihtsalt tuimaks sõimatud.

Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson räägib, kuidas jõudis tööni inimõiguste valdkonnas, millised on olnud tema töö kriitilisemad hetked ja mida arvab ta feminismist.

Ja oi, kuidas ma vihkasin 18-aastasena ja oi, kuidas ma vihkan praegu, kui mulle ette kirjutatakse mina olemise viise.

Ehk ei pea enam jälgima haigestumise- ja suremuse statistikat, vaid seda, kuidas turbokiirusel on ümber vaadatud olulised ühiskondlikud väärtused ja kokkulepped.

Paljudel eesliininaistel on ameti järgi kohustus hoolitseda ja hooldada, toetada, kuulata ja aidata ja head meeleolu või vähemalt turvatunnet pakkuda, aga sama või suurematki tööd – ainult et tasustamata – tuleb sageli just naistel rohkem teha ka kodus.

Merike Kaunissaare (Isamaa) luges Marianne Mikko (SDE) raamatut “Koridorides libedal jääl” ja mõtiskles kommentaaridest, kommentaatoritest ning mõõdupuudest.

Merlin Kirikal küsib, kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?

Eestis kehtib koroona pandeemiaga seoses eriolukord ja inimestel on palutud olla kodus.

“Mul praegu ei ole võimalik (maksta),” ütles lapse isa. Ajutisest maksevõimetusest said kuud ja seejärel aastad.

Kui varem saigi naine vägivallatsejast eemalduda, siis nüüd pole seda võimalust ja oht elule on suurenenud, ütleb Margo Orupõld.

Päev pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbán tõusis sisuliselt diktaatoriseisusesse, oli tema esimeste poliitiliste sammude hulgas transsooliste inimeste õiguste piiramine.

Barbi Pilvre kelmikas–provokatiivse pealkirjaga kogumik „Veri ja kord“ koondab artikleid meestest ja naistest muutuvas ühiskonnas, soorollide teisenemisest, naistest ja võimust, eestlaseks olemisest ja meediast.

Juba praegu tundub, et kriisiolukorrast tulenev kulu, koormus ja panus selle lahendamisse jaguneb ühiskonnas väga ebaühtlaselt.

Huvitaval kombel on see „tubli tüdruku“ kuvand toonud talle soovimatuid austajaid: mõned aastad tagasi, kui Swift veel oma poliitilisi seisukohti välja ei öelnud, saavutas ta USA paremäärmuslaste seas omamoodi populaarsuse.

Trans inimesed paratamatult olukorras, kus nad peavad enda kohta selgitusi ja põhjendusi jagama. Seda tööd tehakse reeglina lugude kaudu.

Kristina Birk-Vellemaa kirjutab, et praegune kriis näitab taaskord, kui suure ühiskondliku panuse annavad naised tasustama hooletöö tegemisega.

See algab sellest, et oled emotsionaalses mõttes sihikule võetud. See algab laserkiirena fikseerunud tähelepanust, mis sulle osaks langeb. See on veider oma intensiivsuses ja jätab mulje, nagu kedagi teist poleks ilmas olemas. Sind koheldakse teistest erinevalt, teisiti. Vaheldumisi märkimisväärselt hästi ja märkimisväärselt kehvasti, aga strateegiliselt esialgu pigem väga hästi – tunned end pjedestaalile tõstetuna, erilisena.

Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu jagavad palgalõhe põhjuseid selgitava uuringu esimesi tulemusi.

Linda-Mari Välit on kutsutud loodusekaitsjate karismaatiliseks liidriks, kes ajab massid metsa. Uurime, mida Väli mõtleb oma tööst, Eesti keskkonnapoliitikast ja inimkonna tulevikust.

Toiduõiglus on uskumus, et toit on kõikide inimeste põhiõigus.