Kai Part

Prantsusmaa on ajalooliselt sellise struktuurse ebavõrdsuse vastu olnud ja on vägagi kinni pidanud oma sotsiaalhoolekandesüsteemist pensionite, töötus- ja sotsiaalkindlustuse ja “tööst vaheajal” staatusega kultuuritöötajatele, aga viimased valitsused on lasknud mõjule neoliberalismi. Nii et me püüame vastu pidada!

Mariel Värk on Eesti Pagulasabi tugiisikute koordinaator, kes on muuhulgas loonud Eesti esimese pagulasnaiste tugigrupi ning õpetanud Lähis-Ida naisi jalgrattaga sõitma.

Hariduse andmisel eelistatakse perekonnas poisse, kellelt vanemas eas oodatakse perepea kohustuste täitmist.

Viktoriin valmis koostöös ajaloolase Milvi Martina Piiriga Vikerraadio saate “Naine ajas” ainetel. Vastata saad 8. märtsi keskkööni.

Tähista naistepäeva solidaarselt ja anneta Eestis elavatele vähekindlustatud naistele ja tüdrukutele menstruatsiooni jaoks vajalikke hügieenitarbeid.

“Tavainimeste” vestlused veganitega kipuvad alati väheke kohtlaselt kulgema. Veganeid kas püütakse ümber veenda, nende arvel rebitakse ebaoriginaalset kildu või väljendatakse silmakirjalikku muresegast huvi nende tervise pärast. “Kust sa ikkagi need valgud ja aminohapped kätte saad?”

Kuidas on olla vahesoolisuse seisundis sündinud teismeline konservatiivses kogukonnas, kui sa tunned – ja päriselt ka oled – poiss, aga su vanemad sunnivad sind kandma kleiti?

Laupäeval, 7. märtsil kutsume sind tähistama naistepäeva nädalavahetust. Võta osa lugemisgrupi arutelust, veganfeminismi loengust ja joogatunnist. Päeva lõppeb Kaisa Ling Thingi naistepäevabluusi ja tantsuga,

Minu õpetajad, pere ega isegi nõustaja, kelle juures keskkooli ajal käisin, ei teadnud autismispektri või ADHD kohta midagi, mis aitaks.

Võrdsusfeminism on silt, millega võetakse kokku kõik feministlikud teooriad, mille kohaselt mehi ja naisi tuleb õiglases ühiskonnas kohelda võrdselt.

"Ma ei saa aru, miks meil on feminismi vaja. Me peaksime püüdlema suurema võrdsuse poole, mitte mehi maha tegema.“

Kadi Viik kirjutab, et võrdleb end teiste lapsevanematega ja oma lapsi teiste lastega, kuigi neil pole tegelt viga midagi.

Pihale kinnitatud suur nuga, rõhutamas puusade kumerust, saledad reied ning trimmis sääred, mis peegeldavad päikesevalgust ja seisatavad rannal kihiseva elu.

Merike Kaunissaare vaatas saja Tartu mõjuka edetabelit ja leidis sealt ainult 13 naist. Naised näivad ka Tartus olemas olevat, kuid mehed näivad nende mõju üpris kasinalt hindavat.

Viimane aasta on kuidagi vaimult vaene olnud ja puuduvad positiivsed alternatiivid, mis mingit tulevikulootust annaks. On aeg neid ise välja pakkuda.

Üks parteijuht on öelnud: “Parem meestega valitsuses, kui naistega opositsioonis,” võttes nii kokku Eesti tipp-poliitikas üsna levinud suhtumise.

Karin Paulus kirjutab, et sooline palgalõhe on justkui rahvuslikul rukkipõllul varitsev ohtlik kuristik, mis ei lase meie ühiskonnal vaimult suureks sirguda.

Merike Kaunissaare käis vaatamas Kristina Normani dokumentaal-poeetilist lavastust “Lighter Than Woman”, mis tuleb sellel nädalal uuesti Eestis esitlusele.

Sel aastal on täpselt pooltel filmidel režissööriks naine.

Selle valiku on teinud nende eest teised. Need, kes praegu õhinal kommenteerivad Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi soengut, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riietumisstiili ja kehakuju ning sellesama Sanna Marini põskede puna.

Sandra Jõgeva käis kinos “Bombshelli” vaatamas ning leidis, et kuigi tegemist pole täiusliku linateosega, on film vaatamist väärt juba teema ning näitlejate poolest.

Feministlikult meelestatud naistele heidetakse viimasel ajal ette asjatut kisatõstmist. Kõik olevat ju juba olemas: saate valida, autoga sõita, tööl käia. Olge rahul!

Anu Viltrop töötab Eesti Pagulasabi tugiteenuste juhina ning aitab igapäevaselt pagulastel Eesti eluga kohaneda. Silja Oja vestles temaga.

Uus aasta tähendab uut hoogu, unistusi ja lubadusi. Kahjuks võib see samuti tähendada meeleheidet. Seekord siseneme uude kümnendikku nii, et maailm põleb.