Kai Part

Mondo peamine sihtrühm arenguriikides on naised ja tüdrukud. Kas naiste haridus ja tervis on tähtsam kui meeste oma ja miks peaks abi just neile pakkuma?

Sarnaselt Eestiga defineerib Rumeenia põhiseadus perekonna sooneutraalselt kui abikaasade abielul põhinevat institusiooni.

07.10–29.10 uudiskiri. Oktoobrikuu oli korraga õõvastav ja julgustav: hulk Eesti naisi julgesid avalikult öelda, et nad on kogenud seksuaalset ahistamist 

Halvasti tuntakse end küllap ka sellepärast, et nähakse, kui paljud (naissoost) sõbrad, tuttavad, sugulased, kamraadid on pidanud üle elama midagi, millest tavaliselt ei räägita.

Mind ei üllatanud, et #Metoo kampaania iga mu sõbranna seinalt vastu vaatas.

Efektiivne aktivism keskendub tulemustele ja esitab strateegiate ja tegevuste planeerimisel küsimusi maksimaalse efektiivsuse kohta.

Ajas tuleb minna viisteist aastat tagasi, et leida kohalikud valimised, kus naiste osakaal kandidaatide seas oleks tänavusest madalam.

“Top of the Lake” on uue põlvkonna sari, mille feminism seisneb naiskarakterite mitmetahulisuses. Nad on tegelased, kellega tavaline naine suhestuda suudab.

Poliitilisi strateegiaid, seadusi ei tehta kellegi karistamiseks, vaid näitamaks, millises ühiskonnas me soovime elada.

Rääkisime Mari Jüssiga “feministlikust” lumekoristusest, tunnelitest, naiste liikumisviisidest ja mille peale valija lähenevatel valimistel mõelda võiks.

Küll aga on usk sügavalt seotud konservatiivide motivatsiooni ja eesmärkidega, ning kui mina suudan nende isikliku jumalakäsitluse nende enda teemaks jätta, siis nemad kahjuks sekkuvad sellega meie kõigi ellu.

17.09–07.10 uudiskiri: valimised, “Suud puhtaks”, Istanbuli konventsioon, aga ei puudu Orissaare seenelised ja lillad karud.

Feministeeriumi küsimustele vastas Evelin Marjamägi, kes kandideerib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas.

Rääkisime Julianna Jurtšenkoga miks ta poliitikasse läks, kas ta on kogenud seksismi ja kas on topeltkeeruline olla ühtlasi ka vene vähemuse esindaja.

Rääkisime Triin Niguliga kuidas kohalikku poliitikat sootundlikult teha, miks ta ühtegi erakonda ei kuulu ja kuidas saab argipäevas feminismi praktiseerida.

Üleeile pidas sünnipäeva Mari Saat, üks omanäolisemaid eesti kirjanikke.

Maailm on ümmargune, aga meie tarbimistsüklid on sirgjoonelised. Toodete tarbimine, mis lagunevad täielikult, mitte ei jää ökosüsteemi koormama, oli kunagi normaalsus. Ehk on see just selline traditsioon, mille kaitseks võiks üles astuda?

Rääkisime Birgitiga kooseluseadusest, sellest, kuidas IRLi meestekeskne kuvand ei vasta päriselu kogemusele ning miks ema on talle suurimaks eeskujuks.

Kristina Birk kandideerib SDE nimekirjas. Rääkisime miks argiseksismile tuleb vastu astuda ning kui palju peaks reageerima labastele provokatsioonidele.

Rääkisime Kadiga sellest, miks ta kandideerib ühes väikseimas valimisliidus, tema kirjust erakondlikust taustast, üksikemaduse ja poliitika seostest ning aasta ema kampaaniast.

Rääkisime Kea Kruusega, mida ta arvab Eesti poliitilisest kliimast, julguse kasvatamisest ja miks ta ülemuse vihmavarju ei kanna.

Rääkisime Kris Leinatammega kui oluline on pere toetus, miks ta ennast feministiks ei pea ning miks ta korraldab meeste elustiilinädalat.

Küsisime Merikeselt, miks IRL ning vestlesime sootundlikust eelarvestamisest, rahvuslikkusest ja sellest, miks naisi ja lapsi käsitletakse kui raamatupidamislikku kulu.

26.08–16.09 uudiskiri: valimiskampaania on hoos, avasime Feministeeriumi annetuskeskkonna ja räägime soolisest identiteedist.