Mai. Hüvasti, seksism! Tere, kevad!
Kevade tulekuga sulasid välja šovinistlikud poliitikud, kes hakkasid jahuma koerasilmadest ja lillekestest. Tundus, et nii meile kui ka lugejatele kuluks ära midagi hingekosutavat. Nii kuulutasimegi välja loomevõistluse “Hüvasti seksistlik saast!”, kuhu kutsusime saatma kõike visuaalset teemal seksism.
Elevus oli suur, kui toimetuse postkasti hakkasid jõudma koomiksid, meemid, joonistused ja kollaažid 22 autorilt Eestist, Taanist ja Tšehhist. Osalejad lähenesid teemale väga avaralt. Tööd kajastasid seksistlikku suhtumist tööl, argielus, veebimeedia pealkirjades, suhetes ja monumendipoliitikas (Hämarikule täiega sobib kevadmantel!). Veel toodi välja topeltstandardid partnerite otsingul, heteronormatiivselt kitsast erootilist kujutlusvõimet ja ebavajalikku kehakriitikat. Välja valitud 33 tööd on vaatamiseks üleval siin. Aitäh kõigile osalejatele – kes kõik ka loomevõistluse võitsid –, ja aitäh kaasa elajatele!
Marite Kuusi koomiks tegelastest, kes rulluisutavad segamatult kesköösel valgustatud tänaval. Selline linn meeldiks meilegi
Feministeeriumi pseudonüümipoliitika
Meilt on küsitud, kas on võimalik saata artikkel, saada toimetatud-avaldatud-tasustatud ja jääda lugeja jaoks anonüümseks või kasutada pseudonüümi. Vastus on jah. Feministeeriumil on kuue aasta jooksul olnud 345 kaasautorit. Neist käputäis – täpsemalt 16 – on soovinud anonüümsust, mida oleme neile võimaldanud, kui põhjus on olnud mõjuv ja artikkel seda väärt. Kõikidele meil avaldatud kirjatöödele mistahes autorilt kehtivad samad reeglid – tekst peab olema hea, see tähendab argumenteeritud, faktipõhine ja feministlik. Kõigi anonüümsust soovinud inimeste nimesid ja isikuid me teame ja nende põhjuseid anonüümseks jääda kahtluse alla ei sea.
Anonüümsust on vajatud mitmesugustel põhjustel. Seksuaal- või soovähemuste hulka kuuluvad inimesed võivad õigustatult karta perekonna suhtumise, ahistamise või (küber)vägivalla pärast. See ei tähenda, et kõik seda kartma peaksid, aga inimeste olukorrad ja võimalused on erinevad. Sama lugu vägivalda kogenud inimestega. Oma isiku avaldamine võib kaasa tuua süüdistused, taasohvristamise, uue vägivallahoo. Autor võib karta häbistamist tööl või töökoha kaotust, kui ta räägib seksismist või ahistamisest oma töökohal. Või kuidas kritiseerida paremkonservatiive, kui su ülemus on üks selline ja sa ei saa lubada töökoha kaotust?
Ladyfest Tallinn (Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova, Killu Sukmit, Anna-Stina Treumund), 2016. Foto: Eva Sepping
Oled sa mõelnud, kuidas sinust sai aktivist?
19. mail kell 18 kutsume ingliskeelsele veebiseminarile “Political Biographies in Post-Socialist Eastern Europe”, kus kultuuritöötaja Airi Triisberg tutvustab oma uurimistööd sotsiaalsetest liikumistest postsotsialistlikus regioonis. Ta on intervjueerinud liikumispoliitikaga seotud inimesi, kelle poliitilised biograafiad seovad isiklikke narratiive laiema poliitilise ajalooga. Kes on postsotsialistlikus regioonis poliitiliselt aktiivne subjekt? Mis on sotsiaalne liikumine? Milline on liikumispoliitika visuaalne keel? Registreeri osalejaks hiljemalt 18. mail siin.
Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.
