#minaka14. Lood 51–60

Avaldame jooksvalt lugusid, mille on meile saatnud inimesed, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud: ahistatud, ära kasutatud, survestatud, seksuaalsuhtesse ahvatletud. Kogume neid lugusid, kuna ikka veel arvab osa ühiskonnast, et võimu kasutatakse ära harva. Et 14- ja 52-aastase seksuaalsuhe on aktsepteeritav, sest ise nad ju tahtsid. Või et „see 14-aastane ise kutsus selle oma käitumisega välja“. Või et praegu ühiskonnas laineid löönud juhtumid on üksikud ja väga erandlikud. Me näeme, et alaealisena seksuaalselt väärkoheldud inimeste lood ei ole piisavalt tähelepanu saanud.

Hoiatus! Materjal sisaldab kirjeldusi, mis võivad olla häirivad (seksuaalvägivald, ahistamine, vägistamine).

51.

Kui olin 5. klass ehk umbes 11- või 12-aastane, siis ühel päeval kehalise kasvatuse tunnist kooli tagasi kõndides mu klassivend võttis kinni mu rinnast ja tegi suuri silmi, mu teine klassivend naeris selle peale. Kandsin lühikese varrukaga särki ja pikki trennipükse. Kuna puberteet tuli mul vara, olid juba siis mul suuremad rinnad. Lõin teda enda jopega ja ta lõi vastu. Samal päeval ütlesin koolis, mis juhtus ja nad ütlesid “äkki sa lihtsalt meeldid talle”, nad panid mind temaga samasse ruumi istuma ja ta pidi mult vabandust paluma ning kirja tegema. Näha oli, et ta ei mõelnud seda siiralt. Mina tahtsin vb politseisse öelda, aga kool ütles, et see pole nii suur asi. Lõpetan varsti põhikooli ära, kuid mäletan seda päeva ikka veel.

52.

13-aastaselt oli mul 18-aastane peika, kes tundus kõigile teistele ja ka mulle esialgu väga viisakas ja sümpaatne inimene ning tal oli meie kogukonnas hea maine. Ta oli teadlik sellest, et alla 14-aastasega seksuaalsuhtesse astuda ei tohiks ning seda mulle ka pidevalt mainis. Küll aga mõtles ta seksuaalsuhte all ainult otsest suguühet ning see ei takistanud tal mind enda rahulduse eesmärgil ära kasutada. Igasugustes tema jaoks „huvitavates“ kohtades suuseksi nõudmine tema arvates seksuaalsuhte alla ei läinud. See kestis igapäevaselt pea aasta ning paar päeva peale 14-aastaseks saamist kaotasin talle ka oma süütuse. Selleks ajaks oli tema 19. Varsti peale seda lõpetasin suhte, kuna ta muutus väga kontrollivaks – määrates, kellega, kus ja millal ma suhelda tohin. Peale seda olin paari aasta jooksul suhetes endavanuste poistega.

Teine kahtlane suhe algas, kui ma olin 16 (või just 17 saanud, täpselt ei mäleta). Sattusin suhtesse mehega, kes väitis mulle, et on 25 ning see mulle mingi katastroofiline vanusevahe ei tundunud. Ta oli üldiselt väga hooliv, viisakas ja tähelepanelik ning ma ei saa öelda, et seal suhtes end väga kehvasti oleksin tundnud. Mingi aja möödudes sain aga teada, et ta oli hoopis 29 (võis vabalt ka vanem olla, kuid valetada), oli pikaajalises suhtes endast vanema naisega ning elab koos minuvanuse kasutütrega. Peale seda jäi paratamatult kummitama mõte, et ta elas minu peal välja mingeid kahtlaseid fantaasiaid, mis võisid olla seotud hoopis ta kasutütrega. See suhe lõppes enne, kui ma 18 sain.

18 eluaastaks oli mul olnud 11 seksuaalpartnerit ning ma õigustasin endale seda mingi sellise valemiga, et 3 aasta jooksul 11 on ju umbes 4 tükki aastas ehk iga 3 kuu jooksul 1 ehk olukord pole ju väga hull. Ma pole kunagi eriti mõelnud endast kui ära kasutatud ja tohutult traumeeritud inimesest, kuna midagi ju otseselt vägisi ei toimunud. Olin ise loll ja nõus ning läksin asjadega kaasa. Nüüd 30-aastasena saan aru, et see polnud normaalne ja 13-aastane ei oskagi asju veel adekvaatselt hinnata. Kõik need alaealisena loodud suhted oleks võinud vabalt olemata olla, sest ega need ju mulle midagi ei pakkunud. Oma esimese korraliku orgasmi sain alles 21-aastaselt. Ma tunnen, et meie ühiskonnas kehtib absurdne normaalsus, et tüdrukutel peavad olema peikad juba väga varases nooruses ning tüdrukutel omavahel on kogu see süütuse teema väga suureks puhutud – kes juba on mingeid asju teinud, see on ägedam jne. Ma igatahes loodan, et minu tütar ei pea selliste asjadega kunagi kokku puutuma, sest ilmselt on kõik see mõjutanud ka seda, kuidas ma hilisemas elus olen suhetesse ja seksi suhtunud.

53.

Kui ma olin 16, sain tuttavaks ühe kutiga, kes tundus päris tore ning laheda jutuga. Ainuke probleem oli selles, et ma ei teadnud ta nime ega nägu. Ta ei tahtnud neid avaldada, sest ta kartis oma identiteeti avaldada ning ta ei usaldanud internetti. Tol hetkel arvasin, et see on veidi veider aga sain aru ta “kartusest”. Me olime plaaninud kokku saada kaubanduskeskuses ja olin elevil. Lõpuks kui kokku saime, nägin milline ta oli tegelikult, ning sain kohe aru, et ta ei ole üldse minu type ja tahtsin olukorrast koheselt pääseda. “Kohting” oli super awkward ja kui me lõpuks ühte riietepoodi läksime, arvasin et saan ära kaduda, sest mul oli halb kõhutunne. Ta läks riietusruumi riideid proovima ning paar minutit hiljem kutsus ka mind sinna. Kuidagimoodi tõmbas ta mind sisse ning ähvardas mulle haiget teha, kui välja proovin pääseda või karjuda. Pidin 15 minutit temaga riietuskabiinis olles vaatama kuidas ta ennast rahuldab ning lõpuks keeras ta mind ringi ja katsus mind läbi. Kui ta lõpetas andis ta mulle 50 eurot ning naeratas ja lubas mul minna. Ma nutsin terve tee koju ning siiamaani ei julge ma sinna kaubanduskeskusesse minna.

54.

Ei mäleta täpselt, mis vanuses ma olla võisin, aga umbes 10 vast, ma pole kindel… Aga meil külapeal oli vanem meesterahvas, no ikka mõnusalt vanem nii 60 või rohkem. Igaljuhul, majanurgas olid need veneaegsed vaibakloppekolmnurgad, millel lapsed ronisid ja turnisid. Tuli tema tihti sinna ja näitas meile oma lonti… meile oli see naljakas, sest ei saand meie aru, mis see on ja miks ta nii teeb… ja seda juhtus ikka mitmeid kordi… nüüd takkajärgi mõeldes oli ta lihtsalt hälbega inimene, ta ei olnud vaenulik ega midagi, aga lihtsalt tuli ja näitas 🤷‍♀️  Ja alati, kui seda tegi, siis jooksime tüdrukutega minema itsitades ilma arvamata, et midagi pahasti oleks. Nüüdseks on ta muidugi juba ammu ammu surnud, aga noh, meeles on see asi ikka.

Kuna olin kooliajal palju vaimset kiusu saanud, siis ka enesehinnang oli nõrk, seega olen ka mina küll täisealisena, kuid siiski, langenud peaaegu vanema mehe “ohvriks”, kuna ta moosis ja ajas kärbseid, kuid ei olnud kuidagi viisi õnneks vägivaldne, kuid takkajärgi mõeldes, siiski paras moosija. Õnneks suutsin õigel ajal ei öelda, nii see ka jäi ja suhtlus ka kadus. 

Nüüd neid nüansse meenutades, tuli ka keskkooliaeg meelde, kus välistudengist õpilane suutis mu pehmeks rääkida, et seda värki ikka teeks… oeh takkajärgi mõeldes, küll võis rumal olla.

Ütlen alustuseks kohe ära, et minuga on kõik jumala ok. Ei osanud sel ajal midagi arvata nendest asjadest. Õnneks olen nüüd imelises abielus koos kahe lapsega ja ei saaks rohkem rahul ollagi.

Kuid see, mida kirjutate, on sulatõsi! ja lapsi peaks rohkem uskuma ja neile rohkem sel teemal rääkima!

Minu kogemused ei ole hirmsad ega traumeerivad, kuid on siiski meeles.

55.

Ma olin umbes 10-aastane. Käisin isaga kaubanduskeskuses ning ta jättis mind hetkeks üksinda. Ma vaatasin lihtsalt riiulite vahel ringi, kui täiskasvanud mees läks minust mööda ja katsus mu tagumikku. Ma ei teadnud mida teha, seega ma lihtsalt tardusin. Siis ma nägin kuidas ta tegi sama asja kahele minust 2–3 aastat vanemale tüdrukule teise riiuli vahel. Pärast seda kiirustas mees poest välja.

56.

Kord bussiga sõites istus minu kõrvale täiskasvanud mees, kes hakkas oma jalga minu vastu pressima. Mina istusin akna pool, seega tal oli piisavalt ruumi, et seda mitte teha. Ma liikusin akna poole, et talle ruumi anda, aga selle asemel, et paigale jääda või ise eemale tõmmata, liikus ta edasi minu poole ja hõõrus oma jalga minu vastu nii, et nüüd oli see juba kindlasti tahtlik. Ma tahtsin midagi öelda, aga kartsin. Bussist väljus ta minuga samas peatuses. Ma kõndisin teise suunda, aga ta vaatas veel mulle järele. Ma olin 14.

57.

Ma oli 17 ja käisin 11. klassis. Meil oli noor õpetaja, 23-aastane. Siis tundus see ikkagi päris suur vanusevahe. Ta oli äge ja meeldis kõigile. Ta veetis meiega aega ka väljaspool tunde, käis baaris ja pidudel koos oma õpilastega. Me hakkasime käima kuskil talvel. Kool ei sekkunud, kõik teadsid ja pigistasid silma kinni. See oli pigem ebamugav teema, millega keegi ei tahtnud tegeleda. Meie esimene vahekord oli tugeva temapoolse survestamise tagajärg. Me olime purjus. Ma ütlesin, et ma kardan ja pole valmis, kuna ka mu vähesed eelnevad kogemused olid olnud kohutavad. Ta solvus. Mäletan, et ärkasin selle peale, et ta onaneeris minu vastu. Une ja alkoholiuimas, hirmu ja ebamugavuse kangestuses ei suutnud ma vastu hakata ja nii see juhtus. Pärast nutsin vetsus pikalt. Hommikul ütlesin sõbrannadele, et ah, päris okei oli, ega esimene kord ei saagi kõige parem olla.

Ma kasutasin tol ajal pille, aga ta ei teadnud seda. Kondoomist polnud juttugi. Kui ma mõni aeg hiljem talle jutu sees mainisin, et ma kasutan pille, muutus ta ilme tülgastunuks ja ta ütles sarkastiliselt: “Kas sa selle pärast ei tahagi minuga magada, et sa pillide peal teiste meestega ringi tõmbad?”.

Kui ma sain 18, väljendas ta pettumust, sest kõik ägedad laulud räägivad ju tüdrukutest, kes on vaid 17…

58.

Olin 14- või 15-aastane ja hakkasin õhtul 8–9 paiku koju minema, oli pime sulalume aeg. Olin kellegagi kokkusaamast tulles Teatri väljakul tuli mulle vastu üks halli peaga mees, kes oli Estonia kontserdisaali plakatil. Ta oli mingi puhkpillisolist ja ma enam ei mäleta, kas käisin ka sellel kontserdil või mitte, aga tundsin ta otsemaid ära. Igatahes see mees kõnetas mind, täiesti võõrast neidu ja kutsus kohvikusse. Ma ei tea miks, aga ma läksin temaga kaasa ja lasin endale kooki osta. Ta küsis Tallinna kohta ja ma rääkisin. Kui kook oli söödud, ütles, et ta ööbib Olümpia hotellis ja kutsus mind kaasa. Ma väljusin temaga koos kohvikust ja ühel tänavanurgal haaras ta mu ja suudles. Mul oli otsekohe ülipiinlik, rebisin lahti ja jooksin minema, ta järgi ei tulnud, läksin koju, ei rääkinud kellelegi kunagi. Olen vahel mõelnud, kuidas selline asi üldse sai juhtuda? Miks ma kaasa läksin? Olin lihtsalt liiga sõnakuulelik hea tüdruk. Õnneks midagi hullemat ei juhtunud.

59.

Olin vist 14. Või 13. Ema abiellus. Nende pulmapäeval, kui ema abikaasa oli juba parajalt napsune, tuli nn kasuisa mind “kallistama”. Surus mind enda vastu ja katsus mu tagumikku.  Õnneks jäi see ahistamine sama lühikeseks kui abielu. Jälg minu hinge aga jääb igaveseks.

60.

Kui olin 16-aastane, käisin sõbrannadega ühe tuttava juures peol. Kuigi olin alaealine, tarvitasime siiski ka alkoholi. Õhtu lõpus kutsus üks mu sõbrannadest ühe tuttava mulle autoga järele, et saaksin tema juurde magama minna, sest olin väga üle joonud. See poiss oli sel hetkel 20-aastane. Ainuke asi, mida sellest õhtust mäletan, on vetsupoti kallistamine. Järgmisel päeval kirjutas see sama poiss, kelle juurde eelmine õhtu läksin, et olime seksinud. Ta ütles, et olin liiga purjus, et jah sõna öelda, nii et ta lihtsalt eeldas, et tahan sama, mida tema. Ma ei tahtnud.

Palun saada oma lugu meiliaadressile minaka@feministeerium.ee või anonüümse ankeedi kaudu: https://survey.typeform.com/to/Mq3IVe4t.

Eelmised #minaka14-lood on siin.