Pilt: Pete, Flickr, creative commons

Mis toimus?

22.12.2016

Feministeerium kutsub lugejaid heitma pilku lõppevale aastale. Kirjuta meile, milline sündmus / tegu / inimene tähistab sinu jaoks 2016. aastat feminismis, et toimunu meie ühiste muljete põhjal hiljem kokku võtta.

Oli see Kaljulaidi presidendiks valimine või Sirbi transsoolisuse eri ilmumine? IRL-i esimene naisminister üle aastate või Anna-Stina Treumundi näitus naise kehavedelikest? Kas hoopis midagi kolmandat, neljandat või viiendat? Või jäi silma hoopis miskit laiast maailmast?

Muljeid ootame aadressil brigitta@feministeerium.ee või Facebooki kommentaaridesse.

0

Loe ka:

Seaduses tuleks kuritegusid kirjeldada võimalikult täpselt: kui vägistamisloogika on nõusolekupõhine, peaks sellest lähtuma ka seadusandluses

Teadur Otava Piha kirjutab Soome näitel, et kui vägistamise keskmes on nõusoleku puudumine, peab ka seadus seda selgelt väljendama – see aitaks kaitsta ühtviisi nii ohvrite kui ka kahtlustatavate õigusi.

Kolm puidust emafiguuri hoiavad süles beebit. Taust on värvikirev ja geomeetrilise mustriga.

Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 2. osa

Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.

Kolm puidust nikerdatud emafiguuri hoiavad süles beebit. Taust on värvikirev ja geomeetriliste kujunditega.

Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 1. osa

Eestis on veel sisustamata progressiivne feministlik emaduse manifest ning aktiivne emade kodanikuliikumine.

Pikkade laineliste blondide juustega naine seisab hallil taustal, seljas must varrukateta topp ja käed rahulikult kõhu peal koos. Ta vaatab enesekindlalt otse kaamerasse.

Milline on “õige” lapsevanem?

Greta Roosaar kirjutab, et “õigete” emade ja isade piirav ja süütundeid tekitav mõõdupuu ei ole paika pandud loodusseadustega, vaid loodud pideva arutelu kaudu ajakirjanduses ja avalikkuses.

Vannetest fantoomideni: esimeste koolitatud ämmaemandate haridustee

Enamik ämmaemandaks õppivaid naisi oli abielus, seega kuulusid nad seisuse poolest oma isa ja seejärel oma abikaasa seisusesse.

Kuidas kväärist kaitseliitlane sai

Kristiina Raud kirjutab, kuidas temast sai kaitseliitlane – vaatamata relvaallergiale ja maailmavaatelistele kõhklustele.

Laura Bates esineb laval, kandes lillelist kleiti ja kasutades peamikrofoni.

Ahistamine ei kao, kui teeme näo, et seda pole olemas

Soopõhine vägivald ei alga skandaaliga, see algab vaikimisest. Eestit külastanud Laura Bates selgitab, miks on seksism töökohal sageli nähtamatu.

Elise Rohtmets naeratab, seljas must kõrge kaelusega pluus ja kõrvas geomeetrilised kõrvarõngad. Tumepruunid juuksed on sirge tukaga, rastapatsid on pea peale üles seatud.

Säästuriik toob säästuprokuratuuri

Elise Rohtmets analüüsib Pihlakodu juhtumit, tuues esile süsteemsed probleemid seksuaalvägivalla juhtumite käsitlemisel.

Taustal demonstratsioon, esiplaanil rusikas karvane käsi( feministlik sümbol).

Kus sa oled, maskuliinne aktivist?

Lauri Põld küsib, miks keskkonnaaktivismis on nii vähe mehi ning leiab, et meeste kaasamine ei saa tulla naiste rollide ja väärtuste arvelt.

Sooline tasakaal juhtimises: kvoodimehed, kuldpüksid ja muud muinasjutud

Rahvusvahelised organisatsioonid on kvootide idee juba ammu päevakorda võtnud. Nüüdseks pole küsimus enam „kas?“, vaid „kuidas?“.