Munadega uudised ehk 12. nädal

Feministi nädala uudiste kokkuvõte, ilmub kord nädalas.

Sel nädalal tegi eurolaulu video režissöör munadega video! Rääkisime ohvri süüdistamisest, perevägivallast, “Lapse ründajad saagu karistada” petitsioonist, edukultusest, Rootsi feministidest, naiskondadest, Eestis elavate venekeelt emakeelena kõnelevate noorte kultuurist jpm. Jagub ka järelvaatamissoovitusi, tööpakkumisi ja sündmusi! Head lugemist!

Õhtulehe artikli peale kirjutas meile murelik lugeja: “Mu naisearu ei mõista: kui see on munadega video, miks siis uroloogide arvamus ei loe?”. Foto: Calsidyrose, “Easter Bunny Boy”, CC litsents

• VARAJANE MUNADEPÜHA ERI: Õhtuleht avaldas Feministeeriumis avaldatud eurolaulu kritiseeriva Liis Turu artikli ning küsis ka video režissööri arvamust. Hendrik “Masa” Maasik arvab leiab, et see “virvendus konnatiigis” teda ei häiri ning et “kõigest meelelahutusliku video” tõttu pole “rahvuslikuks tragöödiaks põhjust”. Lõpuks tänab Masa Stigi, Elinat ja ERRi, et nad “kergema, poliitkorrektse lahenduse asemel julge ja munadega video” valisid ning arvas, et tema töö pole “meeldida igale suvalisele ettejuhtuvale külaantropoloogile, geoloogile või uroloogile.” [Õhtuleht;  20.03] Kes solvumis-bingo võitis? Feminister Nelel sai “rahvuslik tragöödia”, “poliitkorrektsus” ja “munadega” peaaegu diagonaali täis. Järgmiste kordadeni!

• Rain Kooli kirjutab ajakirjaniku objektiivsusest ja valikutest: “On hetki, mil ajakirjanikul on väga raske seksuaalkuritegusid objektiivselt kajastada, mis omakorda tähendab, et kajastuse auditooriumil on toimunut väga raske objektiivselt aduda ja hinnata.” [ERR; 16.03]
• TÜ doktorant Hedda Lippus kirjutab ohvri süüdistamisest: “Seksuaalvägivalla ohvriks sattumise tunnistamine ei tohi olla tabu. Tabu peab olema seksuaalvägivalla toimepanek.” [EPL; 16.03]
• Postimehe juhtkiri: “Perevägivalla põhjustena nähakse olulisematena kahte: vägivallatseja (sagedamini just mehe) oskamatus oma agressiivsust kontrollida ja vägivalla ohvri (sagedamini just naise) enda mõtlematu käitumine. Kui esimene põhjus küsimusi ei tõstata, siis teine aga küll.” [Postimees; 16.03] Samal päeval avaldati ka Berendsoni artikkel “Terve mõistuse kaitseks”, mida pidasid meie lugejad piisavaks, et lisada Berendson aasta šovinisti kandidaadiks. Lisaks analüüsis meie külalispostitaja Kai Uus Berendsoni artiklit põhjalikult.
• Pühendame esimese viite feminister Aeti artiklile: Harjumaa maakohtu esinaine Helve Särgava leiab, et väide, et kohtunikke mõjutavad stereorüübid alavääristab naisi ning et naiskohtunik mõistab kannatanud naisohvrit paremini kui mees. [Postimees; 16.03] Me nõustume siinkohal võrdõigusvolinikuga arvamusega: “Ka kohtunikud ja teised õigusprofessionaalid pole vabad soolistest stereotüüpidest ja eelarvamustest ning seetõttu võivad saada kahjustatud kannatanu õigused, õigusmõistmise põhimõtted ning avalikkuse ootused kohtusüsteemile.” [Delfi; 12.03]
• Psühholoog Mariana Saksniit kommenteeris Terevisioonis 12-aastase Anna kaasust, ning mainis muuhulgas: “Eesti kohtusüsteemis on tõenduslävend liiga kõrge.” [ERR; 16.03]
• Justiitsministeerium analüüsib, kas vägistamisega ähvardamine võiks minna paragrahvi alla. [Postimees; 17.03]
• “Lapse ründajad saagu karistada” petitsiooni koostamise ja avaldamise otsene osaline selgitab oma blogis Koorelahutaja oma ettevõtmise tagamaid. [17.03]

•  Sotsiaalministeerium pakub, et ettevõtted võiksid töötajate kohta soopõhiseid andmeid koguma hakata ning et  määruse rakendumine omab ministeeriumi hinnangul olulist sotsiaalset mõju, mõjutades töösuhteid ja -kultuuri ning aidates kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Eelnõu autorid kirjeldavad situatsiooni järgmiselt: “Töökollektiivid koosnevad enamasti kas peamiselt või ainult naistest või peamiselt või ainult meestest. Selliselt polariseerunud tööturg ei ole kasulik kellelegi, sest panustab ühelt poolt sügavasse soolisesse palgalõhesse ning teisalt piirab eeskujuna noorte karjäärivalikuid ning ka elukestva õppe kontekstis vabu valikuid ümberõppes”. [Postimees, 13.03]
• Hurraa!  Katri Raik, võimekas ja vägev naine, valiti uueks Sisekaitseakadeemia rektoriks. Loe, mis uued tuuled kohale puhuvad. [Postimees; 15.03]
• Delfi vaatab Euroopa riikide parlamendid üle: “Euroopa Liidu 28 liikmesriigi parlamendis oli 2014. aastal naiste keskmine osakaal 28 protsenti, neli aastat varem oli see neli protsendipunkti madalam.” [Delfi; 15.03]
• Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe kirjutab: “Meie riiki, kultuuri ja iseseisvust ei ohusta niivõrd mõni siiasattunud asüülipõgenik või siin pere loov väljamaalasest valdkonnaspetsialist, homoseksuaal või vene keelt emakeelena kõnelev eestlane, vaid peaasjalikult need, kes ei oska maailma ja endast erinevate inimestega tervemõistuslikult suhestuda – seda hoolimata nende nahavärvist, usulisest kuuluvusest, rahvusest või seksuaalsest orientatsioonist.” [Müürileht; 13.03]
• Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Eelnõuga plaanitakse keelustada suurte kaslaste, karude, ahvide ja elevantide kasutamine tsirkuses. [Postimees; 17.03]
• Fideelia-Signe Roots naiste meedias esinemisest, soorollidest ja meie küla naistest Lydia Koidulast ja Lilli Suburgist. [EPL; 17.03]
• Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoog Ülle Kalvik tõi “Vabariigi kodanikes” välja, et Eestis on perevägivalla puhul tavaline, et kodust peab lahkuma ohver, mitte vägivallatseja. Paraku on tõsiasi see, et ei vägivallatsejal ega ohvril pole enamasti piisavalt ressursse, et ootamatult omaette elama asuda. [ERR; 17.03]
• Nordea panga töötajad lõid ametiühingu, et hakata keskenduma meeste ja naiste vahelise palgalõhele, kontorite sulgemisele ning koondamistele, töösuhte lõpetamise praktikatele, töökeskkonna ja töötasu temaatikale.” [ERR; 17.03]
• Katrina Helstein kirjutab: “Festival VDRUG näitas, et noorte venekeelsete eestlaste probleem ei ole tunne, nagu oldaks eikuskil. Samuti ei morjenda ka halli passi omamine, vaid puudu on hoopis platvormidest, mille kaudu oleks võimalik väljendada nii enese identiteediotsinguid kui kujundada oma Eestit.” [Müürileht; 17.03]
• Iiris Pettai kommenteeris õigusteadlaste hoiakute uuringutulemusi: “Me tegime 10 aastat tagasi uuringu sama metoodikaga ja ega need hoiakud, kes on selles süüdi – ohver on süüdi, need ei ole eriti muutunud,” nentis Pettai ja lisas: “Ka elanikkond arvab nii, ka teised naised ise suhtuvad niimoodi.” Juristide küsitluses osales muuseas 143 naist ning 57 meest.” [ERR; 18.03]
• Eelmisel nädalal lugesime Rootsi välisministri konfliktist Saudi Araabia valitsusega. Evelyn Höglund küsis juhtumi valguses sel nädalal, mis on inimõiguse hind? [EPL; 12.03; 19.03]
• Pühendame teise viite feminister Aeti artiklile: koondnaiskonna mänedžer Rando Reining olukorda “Mitte keegi, ei korvpalliüldsus, ametnikud ega isegi mängijad kujuta ette, mida tähendab ühe naiste klubi majandamine Eestis.” [Postimees; 20.03]

 VAATA JÄRELE

• “Vabariigi kodanikes” arutati perevägivalla temaatikat. Feminister Nele soovitab vaadata. Stuudios olid Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoog Ülle Kalvik, sotsioloog ja Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai, Meeste Kriisikeskuse juhataja ja nõustaja Renee Nahkur ning Politsei- ja Piirivalveameti politseileitnant Reimo Raivet.
• Soovitame vaadata ka ETV “Kahekõne”, kus riigi peaprokurör Lavly Perling avab Anna kaasuse põhjal juriidilisi tagamaid.
• Vaata ETV saadet “Puutepunkt”, kus Keiu Roosimägi tutvustas hiljuti valminud filmi “Kas elan tõesti”, mis puudutab puudelisena naiseks olemist ja kuidas ta tunnetab oma naiselikkust.
• Vaata järgi konverentsi  “Väärtustades mitmekesisust: teel kaasava ja eelarvamustevaba töökeskkonna poole”.

TÖÖLE!

• Nii, tegude aeg on käes! Eesti Seksuaaltervise Liit otsib projektijuhti, Eesti LGBT Ühing otsib assistenti, Sotsiaalministeerium võrdõigusvolinikku ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöötegevuste valdkonnajuhti.

SÜNDMUS

• Ladyfesti lugemisruum kutsub! Kolm kordumatut lugemisruumi kohtumist, sugu, liikumist ja erinevusi uuriv tantsu õpitoad ning loeng koreograaf Cid Pearlmaniga (USA)!
• Eesti Inimõiguste Keskus algatas TTÜ õiguse instituudiga teavituskampaania võrdse kohtlemise edendamiseks.
• Jagamismajandus – mis see on? Hooandja, Autolevi, Helpific, Crowdestate, Makerlab – oled kunagi kasutanud? No vot! Kae ja rega siin.

Kas Sinu meelest on siit midagi puudu? Anna meile teada info@feministeerium.ee