Õigustused, libateadus ja seksuaalne ahistamine
10.03–31.03
Istanbuli konventsioon muudab Eesti seadusandlust, MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut sai õigustatud kriitikat, avaldati värske soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Lisaks feministlikud tegutsemis- ja lugemissoovitused.
Libateadusest ja selle kriitikast
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellis Turu-uuringute AS-ilt uuringu, kus küsis, kas seksuaalsuhted samast soost inimeste vahel “pole mitte kunagi õigustatud, on alati õigustatud või jääb tõde kuhugi vahepeale”. Uuringule reageerisid näiteks Ahto Lobjakas, sotsioloogide ühendused ja ülikoolid, Eesti LGBT Ühing, Tartu Ülikooli sotsioloogia vanemteadur Mare Ainsaar ning sotsioloogiadoktorandid Eveliis Padar ja Häli Tarum, viidates uuringu problemaatilisele metoodikale ja küsimuse kallutatusele.
Seksuaalne ahistamine süüteoks
Eesti riik peab muutma Eesti seadusandluse Istanbuli konventsiooni nõuetele vastavaks. Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas karistusseadustiku sätete muutmise seaduseelnõu, mis kriminaliseerib näiteks naise suguelundite sandistava ümberlõikamise, sundabielu ja ahistava jälitamise. Seksuaalne ahistamine pole aga süütegude nimekirja jõudnud, sest ministeeriumi väitel on teema kaetud soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud seksuaalse ahistamise definitsiooniga, mille alusel saab ohver pöörduda tsiviilkohtusse. Selline otsus jätab abita väljaspool töökeskkonda toimuva ahistamise ohvrid.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016
Tegemist oli järjekorras viienda uuringuga ning seekord saame öelda, et kõige enam tunnevad soolist ebavõrdsust 40–49-aastased abielus ja alaealiste lastega naised, kes töötavad. Uuring kinnitas, et teadlikkus soolisest diskrimineerimisest töökohal on paranenud ja traditsioonilisi soorolle õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses. Samas kritiseeris sotsiaalteadlane Ülle-Marike Papp ebaühtlaste monitooringute killustavat mõju teadmiste põhjalikule kogumisele.
- Kiisler kirjutas sookvootidest, mis toimiksid eesmärki pühitseva ajutise abinõuna. Kahjuks jäi hea artikkel toimetuse veidra pildivaliku varju
- Sepper kirjutas tehnoloogiale allutatud ja tehnokäideldavast seksuaalsusest
- Eestimaa Roheliste partei sai naissoost juhi – Züleyxa Izmailova. Palju õnne!
- EV100 raames loodud algatus “100 aastat, sada naist” kutsub üles saatma ajaloos oluliste Eesti naiste nimesid
- Euroopa Kohus otsustas anda erasektori tööandjatele õiguse keelata töötajatel pearättide kandmine
Mine õue!
- Täna, kell 18 räägib Kraamis kultuuritöötaja Katalin Erdődi migratsiooni, kunstipraktikate ja aktivismi seostest
- Tartu feministid kohtuvad igal pühapäeval kell 18 soouuringute lugemisrühmas, filosoofia ja semiootika instituudis (Jakobi 2, ruum 337)
- Osale sotsioloogiakonverentsil “Tõejärgne ajastu: faktid või alternatiivsed faktid?”, Õpetajate Majas 15. aprillil (registreeru siin)
- Evelin Tamme näitus “Eesti naisliikumise juubeliaasta: Marie Reisik 130” Okupatsioonide muuseumi kolmiknäitusel, avatud 30. aprillini
- Rebeka Põldsami kureeritud näitus “Anu Põder. Haprus on vaprus” KUMU-s, avatud 6. augustini
Lugemissoovitused
- Paula Vahtra analüüsib transsoolisuse kujutamisest 10 aasta jooksul Postimehes: “Kurioosum või kurikael. Kuidas räägitakse transsoolistest inimestest meedias“
- Tõlkeartikkel Ruth Eisenreichillt inimsmugeldajate vastuolulisest tegevusest: “Loeb see, et smugeldajad oma tööd teeksid“
- Loe Müürilehe märtsi kuu seksi eri ja kaasaegse kunsti viimast uudiskirja!
