Õigustused, libateadus ja seksuaalne ahistamine

10.03–31.03

Istanbuli konventsioon muudab Eesti seadusandlust, MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut sai õigustatud kriitikat, avaldati värske soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Lisaks feministlikud tegutsemis- ja lugemissoovitused.

Libateadusest ja selle kriitikast

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellis Turu-uuringute AS-ilt uuringu, kus küsis, kas seksuaalsuhted samast soost inimeste vahel “pole mitte kunagi õigustatud, on alati õigustatud või jääb tõde kuhugi vahepeale”. Uuringule reageerisid näiteks Ahto Lobjakas, sotsioloogide ühendused ja ülikoolid, Eesti LGBT Ühing, Tartu Ülikooli sotsioloogia vanemteadur Mare Ainsaar ning sotsioloogiadoktorandid Eveliis Padar ja Häli Tarum, viidates uuringu problemaatilisele metoodikale ja küsimuse kallutatusele.

Seksuaalne ahistamine süüteoks

Eesti riik peab muutma Eesti seadusandluse Istanbuli konventsiooni nõuetele vastavaks. Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas karistusseadustiku sätete muutmise seaduseelnõu, mis kriminaliseerib näiteks naise suguelundite sandistava ümberlõikamise, sundabielu ja ahistava jälitamise. Seksuaalne ahistamine pole aga süütegude nimekirja jõudnud, sest ministeeriumi väitel on teema kaetud soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud seksuaalse ahistamise definitsiooniga, mille alusel saab ohver pöörduda tsiviilkohtusse. Selline otsus jätab abita väljaspool töökeskkonda toimuva ahistamise ohvrid.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016

Tegemist oli järjekorras viienda uuringuga ning seekord saame öelda, et kõige enam tunnevad soolist ebavõrdsust 40–49-aastased abielus ja alaealiste lastega naised, kes töötavad. Uuring kinnitas, et teadlikkus soolisest diskrimineerimisest töökohal on paranenud ja traditsioonilisi soorolle õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses. Samas kritiseeris sotsiaalteadlane Ülle-Marike Papp ebaühtlaste monitooringute killustavat mõju teadmiste põhjalikule kogumisele.

Mine õue!

Lugemissoovitused