Oktoober: liigume

Kollaaži autor: Brit Pavelson

Mis on saanud #MeToo-st? Kui seesamune kaks aastat tagasi ventikasse lendas, tundus, et miski ei saa enam endine olla. Seksuaalse ahistamise ja vägivalla ulatus ja mõju pidi ka kõige küünilisematele kohale jõudma. Ja isegi kui nähtus ei ole üleöö kadunud, on muutunud see, kuidas sellele reageeritakse. Või ei ole?

Ülemöödunud nädalal kogunes 800 inimest Reykjaviki, et Islandi peaministri kutsel arutada liikumise mõjusid, õppetunde ja seda, kuidas edasi minna. Allpool on mõned mõtted, millega Feministeeriumi toimetus kohale sõitis (ja veel mõned, millega hiljem lahkus). 

#MeToo ei olnud kunagi (ainult) töökeskkonnas toimuvast ahistamisest. Sama palju rääkis see seksismist, ahistamisest ja vägivallast lähisuhetes, avalikes kohtades, koolides, poliitikas ja mujal. Sama näitasid Eestis kogutud #minaka lood. On kohti ja olukordi, kus vägivalla kogemine on tõenäolisem kui mujal. On kohti ja olukordi, kus abi saamise tõenäosus on tunduvalt väiksem kui mujal. Kuid kokkuvõttes võib järeldada, et seda esineb igal pool, ka “heade” hulgas. Tsiteerides ühte Islandi kohalikku poliitikut, Heida Björg Hilmisdottirit: kui need lood ilmusid, tekkis tunne, nagu mehed oleksid mingisuguses koolis käinud, kus õpetati naisi alla suruma. See oli nii levinud, nii sarnase mustriga, seda esines igas erakonnas, üle kõikide parteivärvide.

Kuigi valgusvihu keskmes on olnud staarid ja keskklassi kuuluvad valged naised, ei ole see mõistagi üksnes nende probleem. Neil on olnud paremad võimalused oma lugusid rääkida ja neid on rohkem kuulatud. Kuid eriti tähelepanelikult tasuks kuulata lugusid, mis tulevad hoopis mujalt – näiteks madalapalgalistelt naistelt, töölepinguta naistelt, immigrantidelt (eriti paberiteta immigrantidelt, kellel pole mitte kellelegi kaevata või võimalik kuskilt abi saada), erivajadustega naistelt ning üldse nendelt, kes on ühiskonna hierarhias allpool. Miks? Sest üldjuhul on neil oluliselt raskem ennast kaitsta. #MeToo on võimaldanud väga ebatõenäoliste liitlaste tekkimist, ja see on hea. Neid liitlassuhteid tuleks edasi arendada teineteist kuulates ja toetades. 

Nimede nimetamine on olnud märkimisväärsete tagajärgedega. Kui esimesena liigub ehk mõte ahistajate nimetamise peale, ning nii mõnegi arvates on nad kannatanud ebaproportsionaalselt, siis on tagajärjed sageli olnud sama tõsised kannatajatele. Kohe, kui inimene oma nime ja näoga esineb ning oma kogemusest räägib, algab tema halastamatu kritiseerimine. Milline on tema taust, kes ta üldse on, kuidas ta ise käitus, kas teda saab tõsiselt võtta, aga neil oli ju suhe, kas ta on hüsteerik, kes sellist ikka tahaks rünnata? Milline on tema keha, välimus, vaimne tervis, töökoht, elustiil? Vastupidiselt levinud arvamusele, et anonüümseid tunnistusi ei saa võtta tõsiselt, ei võeta tõsiselt ka neid, kes oma nime all tunnistavad. See on mõttekoht ohvritele, kui tuleb kaaluda, kas avalikustada enda isik või mitte. Ja teistele teadmiseks, et see, et kunagi on olnud vastastikune suhe, ei tähenda sugugi seda, et on antud nõusolek kõigeks muuks ja igavesti.

Kliki pildile!

Toeta Tallinna feministlikku foorumit!

Kogusime teilt suve jooksul ideid ja vabatahtlikke abikäsi ning korraldame kuu pärast, 2. novembril, Eesti esimest feministlikku foorumit. Foorumi alateema on liikumine, sest peame feministlikku kogukonnaliikumist ja ühist vastupanu Ida-Euroopas kanda kinnitanud paremäärmuslikele suundumustele ja autoritaarsusele oluliseks just nüüd ja praegu. Foorumil arutame koos, kuidas luua kandvat ja hoolivat sotsiaalset liikumist ning ehitada ühiskonda, milles ise tahame elada. Programm on avalik, loe lähemalt siit. Oleme põnevil, aga mõttest saab reaalselt tegu, kui suudame Hooandjas koguda 2660 eurot. Kui mõte foorumi toimumisest sulle rõõmu pakub, siis palun toeta meid siin! Toetada saab 28. oktoobrini.

Tule pannkoogipeole!

Suvel kuulutasime välja #roosalillaläga-moosikeetmisvõistluse ja nüüd ongi Feministeeriumi sahvrisse kogunenud kümmekond keedist. Kutsume feministe 12. oktoobril kell 17 Feministeeriumi kontorisse pannikatele, et koos saaki maitsta ja kädistada. Teid ootavad veganpannkoogid ja Feministeeriumi enda sügisene nännisaak! Et süüa kõigile jaguks, siis palun enda ja sõprade tulekust teada hiljemalt 9. oktoobriks selle ankeedi abil.

Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.

14
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Konteksti häving sotsiaalmeedias

Aktivism on suuresti kolinud sotsiaalmeediasse. Ühest küljest pakub sotsiaalmeedia platvormi meeleolude näitamiseks ja üsna tõhusaks mobiliseerumiseks. Teisest küljest ei peegelda…

Kuhu läheb #minaka?

2017. aasta keskel alguse saanud #metoo-kampaaniat on palju käsitletud kui edulugu. See on tekitanud globaalse köögilauavestluse teemal, mida nii avalikult…