Ühiskond
Kõik artiklid
Ahistamine ei kao, kui teeme näo, et seda pole olemas
Soopõhine vägivald ei alga skandaaliga, see algab vaikimisest. Eestit külastanud Laura Bates selgitab, miks on seksism töökohal sageli nähtamatu.
Säästuriik toob säästuprokuratuuri
Elise Rohtmets analüüsib Pihlakodu juhtumit, tuues esile süsteemsed probleemid seksuaalvägivalla juhtumite käsitlemisel.
Kus sa oled, maskuliinne aktivist?
Lauri Põld küsib, miks keskkonnaaktivismis on nii vähe mehi ning leiab, et meeste kaasamine ei saa tulla naiste rollide ja väärtuste arvelt.
Sooline tasakaal juhtimises: kvoodimehed, kuldpüksid ja muud muinasjutud
Rahvusvahelised organisatsioonid on kvootide idee juba ammu päevakorda võtnud. Nüüdseks pole küsimus enam „kas?“, vaid „kuidas?“.
Kultuur
Kõik artiklid
Sugu on tegu, mis nõuab poksija häbitut enesekindlust
Olen aastate jooksul eriti Tumblris näinud lesbisid arutlemas, et sooline eneseväljendus on lesbiidentiteedi vältimatu osa, me saa rääkida ainult seksuaalsusest. Aastaid hiljem hiljem leidsin, et sildiga lesbi on võimalik ka minu soolise identiteedi kese kokku võtta, kuid lisaks sellele aitab mõtteid mu soost koondada ka silt mittebinaarne.
Millest räägib kvääriulme ajalugu? Reproduktiivõigustest, globaalsest kogukonnast ja üksindusest
Mulle tundub, et praegu on reproduktiivõigused Põhja-Ameerikas väga kuum teema, kuna Roe vs. Wade tühistati. Nüüd tahavad kõik sellest kirjutada, kuigi üsna pikka aega nendest eriti juttu polnud. Varem arutlesid reproduktiivõiguste üle inimesed, kes olid mitmekordselt marginaliseeritud.
Mis on sobiv „ühele õrnale, hästikasvatatud ja taktitundelisele tütarlapsele, kommunistlikule noorele pealegi“? Nõukogude eesti tüdruk raamatu peategelasena
Loodud tütarlapsekujud olid klassivendadest edevamad ja emotsionaalsemad, hingelisemad ja hoolitsevamad. Niisugused mallid laenati paljuski varasemast tüdrukutekirjandusest ja on naiseliku soorolli aspektist väga traditsioonilised, aga paradoksaalsel kombel venitati just nii laiemaks senist nõukogude noore malli.
Kadi Estland: „Toidame sind 50 sendiga iseendiga klaasist laual massihauad“
Me oleme Estlandiga nii head sõbrad, et keegi minult tema näitustele arvustusi enam ammu ei telli. Oleks kultuurivaldkonnas sellist välistavat perepoliitikat rohkem!
Põnevat sõnastikus
Maailm
Kõik artiklid
Inimõiguste advokaat Natasha Latiff: „Leidsin Afganistanist ühtekuuluvuse ja inimlikkuse“
„Mida arvate naiste õigustest?“ mõjub Afganistanis eelarvamuslikult, kuna seda esitades kujutad sa endast läänelike pealesurutud väärtuste ja poliitika esindajat. Nii et õppisin nende küsimuste ja vastuste kaudu tundma oma eelarvamusi.
Kui küla vägistab: Dominique Pelicot’ kaasus
Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.
Sootundlik linnaruumi planeerimine Viini näitel
Feministeeriumi praktikant Stefanie Blümel kirjutab, mil viisil Viini linn juba aastakümneid linnaruumi planeerimisel naiste ja teiste vähemustega arvestab.
Kas Türgi naistel oli kohalikel valimistel poliitikasse asja?
Kohalike valimistega tulid küll Türgi poliitikasse uued tuuled, kuid paraku mitte naised. Türgi poliitika on jätkuvalt meesteklubi.