Ajaloolane Milvi Martina Piir: „Pole midagi igavamat kui rodu musti ülikondi ümber koosolekulaua“
Õppekirjanduse puhul sõltub lõpptulemus kahest fundamentaalsest momendist. Kõigepealt autori väärtuspositsioon. Teisisõnu hoiak ja meelestatus ajaloolise materjali suhtes, suutlikkus teadvustada oma alateadlikke eelistusi, mahavaikimisi ja vaimseid pimetähne.
Kas naiste osakaal ajalooõpikutes on valikute küsimus?
Võib vaielda selle üle, kas naistega seotud tegevusi on peetud vähem tähtsaks või jäid naistele tegevused, mida peeti vähemtähtsaks. Pigem mõlemat.
Maailma vanim ja lõbusaim spordiala on maadlus
Maadlus on läbi aastate aidanud mul oma keha aktsepteerida ja ennast paremini tunda. Maadlus on spordiala, mille käigus saab kontrollitud keskkonnas väljendada jõulisust ja isegi agressiivsust, kuid minu jaoks see lisaks ka kunst ja tants, kord ja kaos.
Monogaamia. Muinasjutt ainuõigest suhtest.
Kas monogaamia on inimestel geenides? Miks me usume, et see on ainuõige suhtevorm? Kust on pärit romantilise armastuse idee ning soorollid?
Kuhu võiks viia entusiastlik jah? Seaduste mõjust soolisusele ja seksuaalsusele
Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.
Feminism ja kristlus
Mõningaid kristlasi – sõltumata soost – häirib sõna feminism, sest tal pole aimugi, mida feministliku töö käigus ka tema jaoks on ära tehtud.
Töötavad naised vaatamas naisi töötamas
Seksitöö kujutamine muutus eriti populaarseks teemaks just Weimari vabariigi aegsel Saksamaal.
Sirtsu lugu. Mälestusi 1990ndate lesbikogukonnast
Ta ütles mulle: “Kuule, niisugune koht on, kus naised saavad kokku. Lähme ka!” See oli siin vanalinnas, äkki 1990. aastal Laia tänava Krabi baaris.
Seksikaubandus, erootika ja pornograafia Tallinna ajaloos
Seksitöö on üks neist teemadest, millesse feministid suhtuvad vastandlike seisukohtadega ja ägedalt vaieldes juba sõnakasutuse tasemel.
Näitus „Orhideliirium. Isu külluse järele“ Veneetsias. Kristina Normani kaine pilk koloniaalajaloole
Naiste kogemuste puhul huvitab mind eneseteostuse teema: kuidas taolises füüsiliselt ja vaimselt keerulises olukorras leiavad hooldajad viise eneseteostuseks, aga ka kuidas kasutavad Ida-Euroopa naisi palganud itaalannad oma vaba aega, kui nad enam ise oma lähedase eest hoolitsema ei pea.Taime kujutis valgel taustal kannab endas valge Euroopa teadlase pilku, mis proovib kõike korrastada, klassifitseerida ja allutada enda teaduse süsteemile.
Miks mitte karta Virginia Woolfi
Woolf ütleb, et Shakespeare’i õde ei saa kehastuda, kui meie omalt poolt selleks kollektiivselt tööd ei tee.
Taevani ja surmani
Mõlemad varateismelised, üks Amsterdamis, teine Tallinnas, kasutavad oma seisundi kirjeldamiseks ühte ja sama Goethe tsitaati – kahte rida hingesegaduses Klärcheni ehk Klaarakese laulust ajalootragöödia "Egmont" (1788) kolmandas vaatuses.