toimetuse veerg

Kui vaenukõnest ja vaenu õhutamisest on räägitud peamiselt vähemusgruppide kontekstis, siis täitsa omaette nähtus on on seksistlik, misogüünne vaenukõne.

Mis asi on õigupoolest naistepäev? Kas see on tähistamine, protesteerimine või imal lillede-šokolaadi ja kosmeetikakruiisi tähe all mööduv kommertspidu? 

Uues valitsuses on rekordarv naisi, mis on oluline samm edasi, kuna eelmises oli ametisse astudes naistest tunduvalt rohkem Jürisid ja Marte.

Jaanuaris vaatame ise ja kutsume teidki lootusrikkamalt tulevikku vaatama. Eesti saab esimest korda oma ajaloos naissoost peaministri ja meie tähistame oma kuuendat sünnipäeva.

Kirjutasime Eesti inimõiguste olukorra variraportis naiste õiguste olukorrast. Toome välja mõned teemad, mis meie arvates tähelepanu vajavad.

Feministeerium on alati oma riigi ja rahva teenistuses. Koostasime Raivo Aegi nimelise vaenukõne memo.

Abordiõigus on maailmas mõnevõrra paranenud. Eestis aga toimub Elu Marss ja peapiiskop leiab, et aborti võib vaadelda kui lähisuhtevägivalla üht alaliiki.

Kahjuks tundub, et inimestel on tekkinud aina suurem segadus sõnavabaduse kontseptsiooniga. Feministeerium on valmis lahkelt appi tulema, koostades väikese spikri.

Puhkamist on vaja selleks, et pingutusest taastuda. Et olla inimene, mitte tootmisüksus. Et olla väärtuslik ilma saavutusteta. Juulis puhkame meiegi.

Juunis pulbitseme ja võtame endale vabadusi. Podcast on tagasi, kontor on taas avatud, üritused on taas alanud ja lugejad saavad jälle kaasa rääkida.

Ehk ei pea enam jälgima haigestumise- ja suremuse statistikat, vaid seda, kuidas turbokiirusel on ümber vaadatud olulised ühiskondlikud väärtused ja kokkulepped.

Juba praegu tundub, et kriisiolukorrast tulenev kulu, koormus ja panus selle lahendamisse jaguneb ühiskonnas väga ebaühtlaselt.