Urmas Espenbergi välimääraja

Oleme saanud lugejatelt palveid täiendada Urmas Espenbergi aasta šovinisti kandidatuuri. Kas erootilise alatooniga romaane viljelenud kirjanik, EKRE juhatuse liige, sotsioloog ja „aktsepteeritud inimeste seksuaalkäitumise spetsialist“ ikka on vääriline kandidaat? Võtsime teema põhjalikult ette ja töötasime läbi Espenbergi kogutud teosed. Allpool saab lugeda, mida Espenberg on arvanud prostitutsioonist, matriarhaadist, homoseksuaalsusest ja koledatest soome eitedest.

Prostitutsioonist

Espenbergi huvitab prostitutsiooniteema ja ta on sel teemal ka korduvalt avalikult sõna võtnud. Arvamusloos “Prostitutsiooni piiramise lõks” põhjendab ta, et ta ei poolda seksiostu kriminaliseerimist, sest see on „vastu turumajanduse põhitõele, kus klient on alati kuningas“. Eestis võtavad enamiku kaalukatest otsustest vastu veel mehed ja see ongi Espenbergi meelest piisav viis prostitutsiooni ohjata:

„Isad ei taha, et nende tütred hooraksid, ja see on kõige tõhusam kaitse libedale teele sattumise vastu, mitte lõbutüdrukute paitamine.“

Ka protesteerib ta jutu vastu, et prostituudid langevad vägivalla ja vägistamise ohvriks või et seksiostjad kasutavad prostituute ära.

 „Liialdatud tundub ka jutt pidevast vägivallast prostituutide kallal. /…/ Jutt prostituudi vägistamisest (68 protsenti) on enam kui kummaline, sest sedasorti naised anduvad enamasti ikka ise ja vabal tahtel. Sama kentsakad on väited suguhaiguste ja raseduse kohta.“

Sedasorti naised anduvad, tütred hooravad ning ärakasutamine on vastastikune ja seksiostmine ei ole vaba valik.

 „… ärakasutamine on siiski vastastikune. Lisaks armastuse illusioonile ja ebameeldivale tundele hinges jääb paras auk ka kliendi rahakotti. /…/ Kui me räägime, et prostituudi elu pole vaba valik (sotsiaalne sund ja puudus), nii ei ole ka seksiost vaba valik ostjale. Viimast ajab tagant füsioloogiline sund ehk rahuldamata libiido…“

Me lootsime, et inimene erineb ahvist ja suudab oma libiidot valitseda. Eksisime.

Paksudest soome eitedest

Nellile antud intervjuus selgitab Espenberg, miks eesti mehed on paremad seksiostjad kui soome mehed:

„Eesti mees teab, mida tahab. Soome mees, kes peab oma paksu soome eidega rahulduma, temale piisab Tallinna sattudes vahel sellestki, et saab üldse kena neiut näppida. Eestlane tahab ikka tõsiselt seksida.“

Vahele väike prostituutide välimääraja

Espenbergi sulest on ilmunud ka Eesti prostituutide välimääraja, mõeldud ”eestlasele, kes ka vahel avalikku teenust tarbida sooviks”. Ütleme kohe ära, et Espenberg soovitab ikka lähisuhteid, mitte prostituute, aga see ei takista teda kulutamast 11 423 tähemärki sellele, et kirjeldada, mis teeb Eestist Euroopa seksiparadiisi (nimelt „meie seksiturul pakutav lai teenustespekter, kättesaadav info, seaduste leebus, mõõdukas hind, turvalisus /…/ ning vaiksed, rahulikud ja vähemvulgaarsed prostituudid jne“). Järgneb detailne ülevaade erootilise massaaži salongidest, bordellidest, erisoovidest, prostituutidest (näiteks Viktooria on „lausa jubedate nahadefektidega“ tegelane). Espenbergi ei häiri asjaolu, et mõned prostituudid on alaealised („naisi saab tellida igas vanuses (reeglina 17–50) ja igale maitsele“).

Matriarhaadist

Espenberg ei keskendu ainult prostitutsioonile. Talle ei meeldi ka feminism ja „euroideoloogia“. 2011. aastal ilmus Delfis Espenberg põhjapanev essee „Uue matriarhaadi ähvardavad visioonid“. 15 206 tähemärki annavad täiusliku ülevaate sellest, milliste soosuhetega maailmas me elame. Näiteks kogub populaarsust soovahetus, levib lesbilisus.

 „Naiste ilu (seda saab ilutööstuse abil veelgi suurendada), sarm ja veetlus annavad naistele konkurentsieelise kõikjal, populaarsust kogub soovahetus, levib lesbilisus ja maad võtab üleüldine roosa imalus. Isegi naistele meeldivad nüüd naised ja see kõik on ilmselge uue matriarhaadi tunnusmärk.”

Espenberg pakub välja retsepti, kuidas ähvardavast matriarhaadist pääseda, peamine on hukka mõista selline ähvardav nähtus nagu „femism“:

„Me vajame uut ja tarka soopoliitikat. Femism tuleks hukka õista. Soolise võrdõiguslikkuse osakonnad eurotsooni sotsiaalministeeriumides tuleks asendada soolise planeerimise osakondadega ja need ei tohiks mingil juhul koosneda ainult naistest!“

(Need „soolise planeerimise osakonnad“ meenutavad ühte teleklippi, kus keegi Pärnakas tutvustas oma plaane Eesti iibe tõstmiseks. See plaan oli umbes selline:

Parima tulemuse saavutamiseks tuli iibekabiine rajada erinevatesse Eesti paikadesse

Loodame, et Espenberg pidas silmas midagi muud.)

Homoseksuaalsusest

Espenberg teab ka ühtteist homoseksuaalsusest. Oma kapitaalses eeposes „Homoseksuaalsus eile ja täna“ (13 367 tähemärki) leiab ta, et tolerantsuse suurendamist homoseksuaalide suhtes peab jätkama, samas hoiatades, et homode kaitsmine ei tohi üle kasvada homopropagandaks ja väljendades kartust, et on reaalne oht, et „see“ meie peremudelile lõpliku surmahoobi annab. Igaks juhuks kasutab ta sõna „omasooihar“ viis korda.

Artiklis “Kas lapse huvidele ikka on mõeldud?” kirjutab ta aga, et enam ei ole nii salliv. Miks? Sest ohus on lapsed.

“Laste kasvatamisega on lugu aga nii, et teoreetiliselt saaks homopaar sellega võib-olla isegi hakkama, kuid praktikas kujuneb see jube piinarikkaks, eriti laste jaoks. /…/ Siin tulebki välja homode egoism ja egotsentrilisus. Homosuhe on eeskätt oma sättumuse, iha, naudingute ja armuvajaduste rahuldamise vahend. Lisaks nõutakse sellele teistmoodi nähtusele kas kirikuõpetaja või dokumendi alusel ülejäänud 95% ühiskonna aktsepti. Lastesaamise soov ei taltu koos oma homoseksuaalse sättumuse realiseerimisega, eriti tugeva emainstinktiga lesbide puhul.”

Sotsioloog informeerib lugejat, et pereelu ei ole ainult seks.

“Pereelu ei ole ainult ühine seks ja kiindumus, vaid enamasti ikka majapidamistööd ja tohutu rutiin, mille talumise võimet meestel ilma naisabikaasata selgelt napib.” 

Immigrantidest

Espenberg on kirjutanud ka sellest, kuidas Islam ja immigrandid võtavad Euroopa üle (ainult 7296 tähemärki, mis juhtus?). Lugu on siiski nii tüütu, et esitame lugejate vaimse tervise huvides lühendatud statistilise ülevaate: tekstis esineb sõna „räpane“ neli korda; „kongusnina“ üks kord ja „valge“ kolm korda (kooslustes valge inimene, valge heteroseksuaal, valge eurooplane).

Autorile võib saata veini, viinamarju ja palderjani.

Tutvu ka teiste aasta šovinisti kandidaatidega siin.