Kõik artiklid

Veebruaris pakume hulganisti ideid, kuidassaad maailma paremaks muutmist praktiseerida. Tahad kirjutada, joonistada, annetada, marssida? Võimalusi on palju.

Ideaalses maailmas ei tohiks vahet olla, mis soost on tööd tegev inimene. Aga kuna juhipositsiooni seostatakse siiani meessooga, siis uuris Ulla Saar, kuidas naissoost juhid oma positsiooni mõtestavad.

Oleme juba varases nooruses koolitatud uskuma, et professionaalsete eesmärkide seadmine on eduka tuleviku võti ja et unistuste töö on üks tunnustatud unistustest. Sanna Kartau mediteerib töö tähenduse üle ja küsib, kas ühiskond võimaldab unistada ka muust peale töö, mille väärtus paistab olevat eelkõige maksevõimerevolutsioonis.

Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks.

Filmitegija ja ajakirjanik Marian Võsumets kirjutab Tallinna ja Londoni kohtingukultuurist, sellisest anomaalsest nähtusest nagu iseseisev naine ja hämmingust, mis teda tabas, kui ta Dolly Aldertoni raamatu “Ghosts” eestikeelse tõlke kaant nägi.

Eestis näeme aga nn tühistamiskultuuri ohvritena inimesi, kes on oma positsiooni ja privileegidega harjunud ning ei pea tõenäoliselt kunagi ohvri kingadesse astuma.

Sel korral annab Feministeeriumi projektijuht Kaimai Kuldkepp kolm soovitust uue aasta alguseks. Kutsume Tanja Muravskaja näituseid vaatama, ulatame abikäe, kui su uusaastalubaduseks on naissoost kirjanikke lugeda või neist rohkem teada ja soovitame kontserdielamust.

Mehepilk (ingl male gaze) on viis, kuidas ühiskonnas naisi nähakse ja visuaalselt kujutatakse – heteroseksuaalse meessoost iha objektina.

Kas olete märganud, et vaktsiinivastased üle maailma kasutavad aeg-ajalt oma kampaanias sloganit "My body, my choice!"?

Moraalifilosoofia sõlmküsimused  – õige ja vale koos põhjenduste ning rakendustega  – on paratamatult olnud feministlike lähenemisviiside fookuses. Kuidas teistmoodi saakski? On feminism ju häbenemata poliitiline ning kus mujal on need poliitika juuredki kui mitte moraalis.

Ajaloolane Milvi Martina Piir kirjutab, kuidas on suhtumine naiste tervisesse saja aasta jooksul muutunud.

Vahur Aabrams analüüsib homoseksuaalsuse kujutamist psühhiaater Heiti Kadastiku käsiraamatus „Vestlusi noorukitele“ (1966).