Meelespea perevägivalla eest lahkujale
Kristi Saare on koostanud meelespea koduvägivalla eest lahkujale, kus on eraldi tähelepanu pööratud rahaasjadele ja digiturvalisusele.
Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni
Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.
Riigikohtu esimees, saage tuttavaks: Patriarhaat ja tema viljad
Riigikohtu esimees Villu Kõve on avaldanud muret, et mehed on õigusvaldkonnast kadumas ja et keegi taha selle probleemiga tegeleda, eriti naised.
Iraani naised protestidel: minu keha, minu teha!
Intervjuu aktivistidega islamismist, patriarhaalsusest, konservatiivsusest, naiste õigusest ning protestiliikumisest Iraanis.
Gümnasistide kaasamiskursuse loojad: mitmekesisus on edasiviiv jõud, aga sellest räägitakse liiga vähe
Valikainete koolis Edumus School alustab järgmise aasta jaanuaris Eesti esimene kaasamiseteemaline kursus gümnasistidele.
Sloveenias jõustus nõusolekuseadus. Mis selleni viis?
2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.
Seksuaalse nõusoleku kunsti konkurss
Kuidas kujutada kehalist autonoomiat? Kuidas väljendada huvi ja soovi või hoopis vastumeelsust seksuaalsele tähelepanule või tegevusele?
Humanitaartöötaja Aws Jubair: Türgis on LGBT+ inimeste vastu suunatud rünnakud sagenenud
Aws Jubair pagulas- ja LGBT+ aktivismist ja Amani projekti tööst Istanbulis.
Novembri kultuurisoovitused. Hunt lambanahas, rohefeminism ja normaalsed inimesed
Feministeeriumi toimetus jagab kogemust näituselt keskturu lihasaalis, soovitab lugeda raamatuid nii intersektsionaalsest keskkonnaaktivismist kui ka täiesti tavalistest inimestest. Peale selle soovitame vaadata huvitavat veebiintervjuud ajakirjaniku Masha Gesseniga, kes räägib mittebinaarsusest ja suhtumisest sellesse.
Küünistada või mitte küünistada. Või hoopis muuta seadust?
Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.
Kuidas on lood soolise tasakaaluga eesti keeles?
Keeleuurija Elisabeth Kaukonen kirjutab soospetsiifilistest sõnadest eesti keeles ja selgitab mitmel pool maailmas tehtud katsete najal, kas inimesed tajuvad neutraalsena vorme, mis kujutavad meest tüüpilise inimesena, ja milliseid kimbatusi võib kaasa tuua naissoovormide kasutamine.
Horvaatias tõstab pead abordi keelustamine. Aktivistid pistavad rinda nii parem- kui ka vasakparteiga
Anamarija Tkalčec on Horvaatiast pärit feministlik aktivist. Feministeerium rääkis temaga Horvaatia poliitikast, abordiõigusest ja nõusolekuseadusest.