Kõik artiklid

Igal ühel meist on oskused ja vahendid, mis võivad LGBT+ kogukonna elu paremaks teha.

Kriitik Rebeka Põldsam soovitab mõlemat kassetti eriti neile, kes on tüdinud ühiskonna soonormide eitamisest, sest filmides kerkivad need nähtamatusest nähtavaks.

Kuidas elada huvitavat keha, huvitavama kehaga? Sveta Grigorjeva tahab Feministeeriumi utoopiasarjas jõuda huvitavama(te) keha(de) radadele.

Ma mäletan, et alguses oli tõrge. Mul tekkis tookord uudishimu, et kui pikaks need karvad üldse kasvaksid ja kuidas see oleks. Ja mitu korda ajasin uuesti ära, sest maru imelik oli. Nagu mees. Nagu vale. Aga pärast vist kolme korda allaandmist leppisin endaga ära.

Väita, et Poola valitsus ise ei osanud neid meeleavaldusi oodata, oleks naiivne, sest musta esmaspäeva meeleavaldused on näidanud, milline jõud on Poola kodanikuõiguste eest seisjatel ja millise vastupidavusega tegutsevad Poola rohujuuretasandi liikumised.

Heaoluriikide kultuurilised hierarhiad võivad ju erineda Eesti omadest, aga võrdse kohtlemise printsiip on mõeldud kõigile, sõltumata nende sissetulekust ja sotsiaalsest positsioonist, riiklikest teenetest või iseloomuomadustest.

Üks kummalisemaid reaktsioone Mart Helme DW intervjuule oli koalitsioonipartnerite kiire kinnitus, et Eestis on inimõigustega kõik korras. Aga ei ole.

Heleene Suija kinnitab oma magistritöö põhjal, et vabatahtlikult lastetud inimesed on päriselt olemas ja et neil ei ole midagi "viga".

Et leevendada kliimakriisi ning liikuda hoolivama, inimeste ja teiste loomade elusid ja õigusi austava tuleviku suunas on vajalik lõpetada mitteinimloomade söömine ning igasugune muu kasutamine inimese tarbeks. Seda ei saa saavutada ilma feministide ja teiste progressiivsete sotsiaalsete liikumiste panuse ja omavahelise koostööta.

Eile (21.10) ilmus Eesti Ekspressis Riina Solmani persoonilugu “Inimene kui mõistatus: mis ikkagi Riina Solmani probleem on?

Taani ekspert Christian Mogensen näeb incel’eid ohvritena, kes vajavad abi, kuid mõistmist ja emotsionaalset tuge on neil väga raske leida.

2019. aasta kevadel sõlmitud koalitsioonilepingu esimeses punktis lubatakse üheskoos ehitada sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Kuulun ise LGBT+ kogukonda ja vaatlen siin artiklis lähemalt, kuidas vabariigi valitsusel seni selle lubaduse täitmisega on läinud ning mida selle põhjal oodata tulevikus.