Kõik artiklid

Feministeerium on alati oma riigi ja rahva teenistuses. Koostasime Raivo Aegi nimelise vaenukõne memo.

Tuule keeras moodsa elumaja ette, avas pagasiruumi ning võttis sealt kindad ja labida. Ilma nendeta ta kliendi juurde ei läinud

Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik annab Feministeeriumi lugejatele kolm soovitust, mille abil enda vaim rändama lasta.

Sotsioloog Marion Pajumets käis konverentsil, kus arutleti kliimamuutuste ja mehelikkuse üle. Kas leidub sellist mehelikkust, mis oleks loodushoidlik?

Teleajakirjanik ja dokumentalist Marian Võsumets kirjutab, kuidas filmid meie arusaamu mõjutavad ja miks šovinistlik aines nii loomulik tundub.

Maskuliinsus ja feminiinsus ei ole inimese olemuslikud, bioloogilised omadused, vaid korduvate käitumismustrite abil sisendatud ja omaks võetud sotsiaalsed rollid, mida toodetakse läbi korduvate käitumismustrite.

Andris Feldmanis avaldab Feministeeriumi utoopiasarjas novelli õiglasemast ühiskonnast.

Joonas Kiik kirjutab, et pole vaja muretseda. Ka edaspidi võivad filmid valgetest meestest kandideerida parima filmi Oscarile.

Ei, mind ei vägistatud ja ükski otsuse langetamise põhjustest ei olnud ka rangelt võttes meditsiiniline. Aga kõik kokku oli see sel hetkel liig. Ma olen tohutult tänulik oma naistearstile ja ämmaemandale, kes informeerisid mind igakülgselt, olid ääretult empaatilised ja ometi respekteerisid, et lõppeks on see minu valik.

Lõpuks ei saa kuidagi jätta märkimata fakti, mis mulle väga rõõmu valmistab: tänu “Pealtnägijas” esinenud vaprale noorele naisele on meie tugigrupis ühe õhtuga seitse uut liituda soovijat juures.

Aeg on mõista, et meie-nemad suhtumine ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetavus toob kasu kõigile ühiskonnagruppidele – näiteks oluline ja lihtne asi nagu madalad äärekivid toovad kasu nii kärudes lastele, käimistoega vanemaealistele kui ka jalgratturitele.

Naistearst Marie Abel ja õigusteadlane Liiri Oja: rääkides Eesti abortide vähendamise eduloost, tuleks tähelepanu pöörata ka narratiivile selle kõrval.