Ühiskond

Arvutid alustasid madalapalgaliste töödena, mida tegid mustanahalised naised ja lõpetasid kõrge staatusega erialana, millest suutsid aru saada ainult valgenahaliste meeste ajud.

Feministina määratlemise asemel oleks viljakam keskenduda sellele, kuidas feminismi “teha”. Novembris toimuval Tallinna feministlikul foorumil arutame just seda nii asjalikus kui ka lõbusas vormis.

Kapp ja sellega suhestumine – kapis olemine või sealt välja tulemine – on metafoorid, mille kohta eeldatakse, et neil on LGBTQ inimeste elus keskne koht.

99,5 protsenti vägistamisjuhtumitest jäävad Eestis kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või lõpevad need õigeksmõistmisega.

Mind üllatab ikka ja jälle, kui vähe jagavad inimesed oma kogemusi kohutavate ülemustega, aga kui levinud need on.

Elame ja tegutseme ajal ja kohtades, mis ei soodusta keerulisi vestlusi. See on ilmne kogu poliitilises spektris ja üks põhjustest, miks inimesed poliitikategijaid ei usalda.

Ma tahaksin, et meie salliv ühiskond hakkaks vaatama ka lapsi mitte soovivaid naisi (ja mehi!) normaalsena. Et minusugustel ei ole midagi viga, vaid meie soovid ja prioriteedid on mujal sellest, kuhu traditsiooniline maailmavaade on seni on võimaldanud vaadata. Et me ei ole tänamatud, kui me ei soovi ise lapsevanema rolli võtta ega soovi sama kogemust, mis meie vanematel. Et meie eesmärgid ja kohustused, aga ka rõõmud ja naudingud on mujal.

Feministeerium vestles kriminoloogiaprofessori ja Rootsi kuriteoennetuskomitee vanemteaduri Stina Holmbergiga, kes on uue nõusolekuseaduse mõju hinnanud.

Tahtsime praidi Kaunasesse juba mõnda aega ja seepärast otsustasime selle ka korraldada.

Alaealisena seksuaalselt väärkoheldud inimeste lood ei ole piisavalt tähelepanu saanud.

Kehaline autonoomia tähendab kõige lihtsamas mõttes seda, et inimestel on õigus ja vabadus ise otsustada oma keha ja oma tuleviku üle.

Illustraator Piret Räni on Delfi kommentaaride põhjal koostanud ülevaate eesti naiste paradoksidest. Lühikokkuvõte – naine on alati süüdi.