fbpx

Mai. Nõuame paremat riiki

Illustratsiooni tegi Brit Kikas

Ukraina naised töötavad üle Eesti politsei- ja piirivalveametis Ukraina põgenike abilistena. Ukraina naised töötavad suurte poekettide köökides ja kaubapaigutajatena. Ukraina naised töötavad hotellides ja haiglates, teenindades kõiki kliente ja patsiente. Ukraina sõjast põgenenud naised on läinud kiiresti tööle, et hoolitseda oma laste, sugulaste-tuttavate-sõprade laste ja perede eest. 

Paljud Eestisse saabunud Ukraina naised on jätnud maha oma erialase karjääri sõjas koduriigis. Nad teevad siin tööd, mida neile pakutakse ja on selle eest tänulikud. Neile pakutakse enamasti kõige vähem tasustatud töid, nn naistetöid ehk töid, mida on väga vaja, aga mille eest makstakse vähe. Sellest täbarast seisust saab aru ka riigikogu liige Mart Helme, kes hurjutas Ukraina põgenikke, nimetades neid võimalikeks prostituutideks ja haiguste edasikandjateks. Helme teab, et niigi haavatavaid naisi varitsevad inimkaubitsejad ning ikka valib ta abivajajate kaitsmise asemel nende alavääristamise.

Väärtustame hoolitsejaid

2020. aastal alanud COVID-19 pandeemia näitas nii selgelt, kui üldse võimalik, et elu ilma nende inimeste tööta, kes teiste inimeste esmavajaduste eest hoolitseks, ei ole võimalik. Kriisitingimustes aitavad elu käimas hoida eesliinitöötajad, sealhulgas igasugused tervisetöötajad ja kaubandustöötajad, kooliõpetajad ja vaimse tervise esmaabi. Birgit Poopuu ja Eret Talviste märgivad oma suurepärases artiklis, et ka sõja kontekstis pälvivad eriliselt vähe tähelepanu inimesed (tihti on need naised), kes panustavad päevast päeva hooletöösse, et elu ka kõige äärmuslikemas sõjaoludes jätkuda saaks ja et õhku jääks võimalus, et rahu saabub kord jälle. 

Ühiskond jagab inimeselt rangelt meesteks ja naisteks ning asetab tinglikult kõik hooletööd naiselikeks, sõltumata tegijate tegelikust soost. Kuigi ka paljud mehed satuvad tööelu valikuid tehes rangete soonormi pihtide vahele, seisavad väga paljud Eesti naised elu jooksul valiku ees, kus enese teostamise asemel tuleb valida töö, mis aitab neil hoolitseda laste või teiste abivajajate eest — olgu see siis paindliku tööajaga töö, stabiilne, aga kehvasti makstud töö või töö, kus makstakse vajalik palk, aga mis erilist arengut ega isiklikke väljakutseid ei paku. Sellised ametid võivad olla näiteks poemüüja, laotöötaja, trollijuht, vahetuse vanem, koristaja, kohvikuteenindaja, valvur. Nimetatud tööd on vältimatult vajalikud, ning juba see fakt muudab need paljudele nauditavaks ja sobivaks, teistele aga alamotiveerivaks ja masendavaks, kui nad peavad nende tegemise valima eelkõige teiste heaolu tagamise kohustuse pärast. Üks asi on seda teha ajutiselt tagalas, et mehed saaksid võidelda kodumaa vabaduse eest, teine asi on seda teha, kuna ühiskond ei paku sotsiaalhoolekande teenuseid vajalikul määral.

Mida siis teha? 

Jätkame ukrainlaste toetamist humanitaarabiga, hea sõnaga aga ka hoides end kursis Ukraina sündmustega. Järgmisel aastal on üldvalimised: nõuame poliitikutelt investeeringuid kõigisse sotsiaalhoolekandevaldkondadesse, haridusse ja vaimse tervise valdkonda. Seal töötavaid inimesi peab hoidma väärika palga ja jõukohase töökoormusega, et ülejäänud riik ja kultuur üldse toimida saaks. Investeerimiskoolitaja Kristi Saare soovitab juba praegu küsida palka juurde, kuna inflatsioon üha kasvab ning tarbimine muutub kallimaks. Selle asemel, et karta kõrgemaid makse või keerulisemat maksusüsteemi, millega riigieelarvelisi töökohti tasustatakse, peame koos ära hoidma inimeste massilist läbipõlemist ja majandusliku ebavõrdsuse süvenemist, mis surub naised tööturul kehvade valikute ette.

Jarõna Ilo, 2019

Meil on uus kolleeg!

Feministeeriumi kollektiiviga on liitunud Rebeka Põldsam. Rebeka on Tartu Ülikooli etnoloogiadoktorant, kes uurib seksuaal- ja soovähemuste ajalugu Eestis. 2017.–2018. aastani kirjutas Rebeka feministlikku igakuist kolumni “Roosa müts” kultuurilehes Sirp ja sai selle eest Sirbi laureaadiks. Ta on olnud kümme aastat kunstikuraator ja kunstikriitik ning külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias. Veganina on ta harjunud nii söögitegemisega kui ka suviti teiste rongisõitjatega võitlemisega õiguse eest reisida rattaga. Tere tulemast, Rebeka!

Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.

12
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Liiga valus, et olla tüdruk

Avaldame Feministeeriumi lugeja kogemusloo, milles ta kirjeldab oma mina kujunemise tingimusi varasest noorusest praeguseni. Hoiatus! Artikkel võib olla häiriv, kuna…

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.