Ühiskond

Natsionalismi ja ksenofoobia suurenenud levikule nüüd ja praegu on hoogu andnud palju nähtusi.

Europarlamendi valimised on selleks korraks läbi ja Eesti kattus muljetavaldavas mahus roosa lögaga.

Mari-Liis Sepper vestles Masha Gesseniga Tallinnas keelest, Trumpist ja sellest, kuidas hoida praeguses poliitõhustikus oma vaimset tervist.

Soome ühiskond pole kunagi olnud täiesti valge ja ei saa selliseks ka kunagi, siin on alati elanud erisuguseid kogukondi.

Seda kirjatükki innustasid mind kirjutama arvukad artiklid peamiselt portaalides Objektiiv ja Uued Uudised, kuid ka mujal, kus targad ja vihased mehed sõna saavad.

Olen veendumusel, et palju õiglasem on kahetseda seda, et pesamuna pole, kui seda, et pesamuna on. See on minu viis vastutust võtta. Kaasnähtusena tunnen kergendust, sest mul kulub tulevikus vähem raha rasestumisvastastele vahenditele, sest pean arvestama üksnes võimalike kondoomikuludega.

Eestil on uus valitsus. Seal on kaks naist, kaks Jüri, kolm Marti ning hunnik skandaale, mis tekkisid juba enne valitsuse ametivande andmist.

Sellegipoolest panevad mind hetkel muretsema Eesti asjad, nimelt see, et ühe partei esindajad, kes moodustasid koalitsiooni, käituvad täpselt nii, nagu oleks neile kuri vaim sisse läinud.

Feministeerium kohtus tervise- ja tööminister Riina Sikkutiga, kes vastutas ametist lahkuvas valitsuses soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade eest.

Lasteriiete värvikoodidest pole pääsu, ka siis kui lapsed ise mässavad.

Eelmisel nädalal kirjutati Delfis esimest korda teadlikult krüptofašistlikust ilmingust.

Workshopi tiimi sõnul on teatriliidu aastapreemia auhind poliitiline sümbol ja iga säärane sümbol tuleb täita ka poliitilise sisuga.