Genotsiid uiguuri rahvuse vastu või vägivald uiguuri naiste vastu?
Sõna “genotsiid” on loodud kreeka eesliite genos ja ladina järelliite cide lõimimisest. Esimene viitab rassile või hõimule, teine tapmisele või surmamisele. Seega seda terminit kasutatakse kirjeldamaks sihipärast tegevust, mille eesmärk on hävitada tervikuna või osati mingi teatud inimgrupp. Näiteks ÜRO genotsiidikonventsioonis loetakse küsimuse all olevateks inimgruppideks – ilmselt mõiste kujunemise ajaloost tulenevalt – rahvus- ja rassigruppe ning etnilisi ja religioosseid gruppe; soo või seksuaalvähemusgruppe nende sekka ei loeta.
Seejuures on genotsiidi mõiste juures oluline kavatsus hävitada see teatud inimgrupp. ÜRO genotsiidikonventsioon loeb genotsiidiks muu seas ka seda, kui võetakse kasutusele meetmeid, näiteks sunni korras rasestumisvastaste vahendite kasutamist, steriliseerimist või sundaborte, eesmärgiga takistada sündivust selles inimgrupis.
Kes on Hiina ühe lapse poliitika tõttu kannatanud?
See, et Hiina Xinjiang’i provintsis steriliseeritakse uiguuri naisi, ei tohiks olla uudiseks neile, kes on jälginud Hiinas toimuvat: näiteks on uiguuridele ehitatud nn ümberkasvatuslaagreid, kus tegelikult tehakse sunnitööd ning õpitakse pähe Hiina kommunistlikku propagandat.
Sunni korras rasestumisvastaste vahendite kasutamine, steriliseerimine ja sundabortide tegemine ei ole Hiinas midagi uut. Ühe lapse poliitika võeti Hiinas kasutusele 1979. aastal, kuni see muudeti 2016. aastal kahe lapse poliitikaks. Selle poliitika raames paigaldati naistele pärast esimese lapse sündi – nüüd ka pärast teise lapse sündi – sundkorras kirurgiliselt pessaarid. Ühe lapse poliitika ei puudutanud varem aga seejuures sedavõrd rangelt maapiirkondades elavaid inimesi, niisamuti vähemusrahvusi, nende hulgas ka uiguure.
Ühe lapse poliitika pärast kannatasid ja kannatavad linnas elavad hani naised, nüüd kannatavad ka vähemusrahvusest uiguuri naised. Eri rahvusgruppide naiste vastu kasutatakse samasugust vägivalda, kuid kavatsus on erinev. Ühe lapse poliitikaga pandi toime vägivalda eesmärgiga piirata rahvaarvu, et aidata kaasa selle sama rahvuse säilimisele. Uiguuri naiste vastu toime pandud vägivalla eesmärk on aga piirata selle rahva kasvu, et teha Xinjiang’i provintsis uiguuride arvelt ruumi hanidele.
Genotsiid, naistevastane vägivald või mõlemad?
Kui mõistame hukka vägivalla uiguuri naiste vastu, siis seeläbi mõistame hukka ka vägivalla hani naiste vastu. Sel juhul kavatsus (hävitada rahvusgrupp) sundsteriliseerimise või -abortide taga ei loe, sest tagajärg on sama: naised on ju kannatajad igal juhul. Kui mõistame hukka pelgalt genotsiidi uiguuri rahvuse vastu, siis selles kontekstis me naistevastast vägivalda kui sellist hukka ei mõista, sest tundub, et uiguuri naiste vastu toime pandud vägivald on halb vaid senikaua, kui see on halb rahvusele tervikuna. Samas näibki nii, et nähes naistevastase vägivalla taga eesmärki säilitada rahvust, kipume sellele üleüldiselt läbi sõrmede vaatama.
Genotsiidi tunnistamine on hea, aga ärgem unustagem, et hani naiste vastu on toime pandud samasugust vägivalda kui uiguuri naiste vastu. Seepärast tasub Xinjiang’i provintsis toimuvat genotsiidi käsitleda kui spetsiifiliselt uiguuri naiste vastu toime pandud vägivalda ja mitte üksnes piirduda nende kannatuste üldistamisega kogu rahvale.
Kommentaar on avaldatud Feministeeriumi oktoobri uudiskirjas, mille saab endale tellida siit.
