Kadi Viik

Aktivism on suuresti kolinud sotsiaalmeediasse. Kuid sotsiaalmeediast vastu vaatavad meeleolud ei peegelda ilmtingimata reaalsust ning organiseerumist võib see isegi ohustada.

Aprilli lõpus sai sotsiaalministriks Tanel Kiik. Feministeerium kohtus uue ministriga, et uurida, milliseid algatusi on oodata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas.

Feministeerium kohtus tervise- ja tööminister Riina Sikkutiga, kes vastutas ametist lahkuvas valitsuses soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade eest.

Mindfulness on viis stressi ja ärevuse ennetamiseks ning nendega toimetulekuks. Kuidas seda aga kasutada nii, et sellest ei saaks kapseldumine, vaid enese arendamine laiemal tasandil?

Kas ajad muutuvad? 1980. aastatel tähendas ahistamine seda, et olid kuum. Vägistamisstseenid filmides olid naljakad. Kõige naljakamad olid aga blondinaljad.

19. jaanuaril toimub ülemaailmne naiste marss ja seekord on väike algatusgrupp otsustanud esimest korda marssida ka Eestis. Miks me tunneme vastupandamatut soovi marssida, kui väljas on külm ja pime ning üldse, naised on juba ammu kõik õigused saavutanud (haigutus)?

Hiljuti teatas Liisa Oviir (SDE), et ei kandideeri uuesti riigikokku ja soovib muuhulgas luua ühenduse, mis võtaks naiste õigustega seotud teemadel sõna. Feministeerium kohtus temaga, et lähemalt uurida millega uus naisliikumine tegeleda võiks ning millist rolli poliitikakujundamises täita.

Mida loevad Eesti feministid? Uurisime kuuelt inimeselt, millised teosed neid kõige rohkem inspireerinud on ja miks. Ehk leiab mõni (tulevane) budistlik feminist, ökofeminist või kirjutav feminist siit enda öökapile midagi põnevat.

Kuidas mobiliseerida naisi? Airi Triisberg ja Kadi Viik vestlesid Marta Lempartiga, Poola naiste streigi abikomitee juhiga. Jutuks tulid naistestreigi põhimõtted, strateegilised valikud ja toetavate meeste suhe protestidega, abordid ja poola feministlik liikumine.

Kunagi sotsiaalministeeriumis töötades võtsin vastu üksjagu telefonikõnesid murelikelt kodanikelt. Neid oli igasuguseid, aga meelde on jäänud need imelikud. Näiteks mees, kes helistas ja pahandas, et raadios soolisest palgalõhest rääkisin, sest teda “ei ole kunagi diskrimineeritud”.

Kes suudab maailmas ringi reisida nii, et kogu tema pere prügi on kaasas? Bea Johnson suudab. Nimelt tekib tema neljaliikmelisel perel prügi nii vähe, et terve aasta kogus mahub tavalisse moosipurki ära. Hiljuti väisas Bea Eestit ja Feministeeriumil oli võimalus temaga pikemalt vestelda ja tema prügi lähemalt uurida.

Maskuliinsuseuurija Jeff Hearn räägib sellest, miks mehed, kellel sageli ühiskonnas rohkem võimu on kui naistel, ennast ikkagi tõrjutuna võivad tunda ning et seksuaalse ahistamise varjamisel ja kinnimätsimisel võivad olla tõsisemad tagajärjed kui algsel teol.

Mai alguses sai tervise- ja tööministriks Riina Sikkut. Feministeerium rääkis uue ministriga tema eesmärkidest ning sellest, millised seadusemuudatused on tulemas. Uurisime ka, miks erasektor soolise palgalõhe järelvalvest välja jäeti, ja saime teada, milline elukogemus ministri veel suuremaks feministiks muutis.

See on vist võimalik vaid Eestis, et seksuaalsest ahistamisest suudetakse rääkida nii, et põhiprobleemiks ei ole ahistamine kui tegu, vaid midagi kõrvalist. Näiteks ohvrid ja nende esoteerikahuvi.

Täna õhtul algab feministlik festival Ladyfest Tallinn. Seekord on teemaks emadus ja programmi kuuluvad filmid, loengud, töötoad, näitus ja peod. Feministeerium uuris tegijatelt miks just emadus, kuidas sambatrummid ja emadus seotud on ning kes on festivalile oodatud. Vastas korraldustiimi liige Heleri Luuga.

Emma Knyckare on rootsi koomik ja saatejuht raadios, kellel sai muusikafestivalidel toimuvast seksuaalvägivallast kõrini ning kes otsustas korraldada festivali, kuhu võivad tulla ainult naised, mittebinaarsed ja transsoolised inimesed. Feministeerium rääkis temaga “meestevabast” festivalist, #MeToo-st ja vägivallast

Veebiahistamist võib kasutada – ning seda kasutataksegi – selleks, et naisi ja naiste õiguste aktiviste võrgust minema ajada.

12.-23. märts toimus New Yorgis suurim naiste õiguste teemaline ÜRO kohtumine, kus lisaks ÜRO liikmesriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele osalesid ka enam kui 4300 vabaühenduste esindajat. Esimest korda oli ÜRO peakorteris kohal ka Feministeerium.

Hea Kodanik küsis Feministeeriumilt ÜRO kestliku arengu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi kohta: kuidas hetkeseisu Eestis ja Eesti perspektiivist hindate? Mis on hästi, mis halvasti? Mida tuleks teha, et aastaks 2030 kõik korras oleks? Kuidas saavad vabaühendused panustada? Vastas Kadi Viik.

Viimasel ajal on justkui trendiks muutunud inimeste kiitmine aususe eest, kui nad väljendavad ülimalt subjektiivseid seisukohti, kahtlaseid väiteid või lihtsalt valetavad. Aususe kriteerium ei ole enam tõerääkimine, mitte-valetamine, vaid see, et sa “julged” midagi öelda.

Kuna selles debatis on väidetud, et justiitsministri teod on olulisemad kui tema sõnad, siis tuletan algatuseks meelde mõne teod. Vähem kui aasta tagasi keeldus Reinsalu seksuaalse ahistamise mõistet karistusseadustikku lisamast, sest see oleks tema arvates ebaotstarbekas “ülereguleerimine”.

Kas nüüd enam ei või flirtida ka? Kas ma pean igaks asjaks luba küsima? Kui inimene ei suuda vahet teha flirtimise ja ahistamise vahel, siis igal juhul jah!

Kuidas Soome naistel tööl läheb ja milliseid takistusi nad kogevad? Nendel ja muudel teemadel rääkisime Soome Kaubanduskoja asedirektori Leena Linnainmaaga.

Ajas tuleb minna viisteist aastat tagasi, et leida kohalikud valimised, kus naiste osakaal kandidaatide seas oleks tänavusest madalam.