Kai Part

Feministeerium esitas 9. mail arvamuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Postimees on viimastel nädalatel vorpinud arvamuslugusid mis käsitlevad „homoabielu“ või „soovahetust“ energiaga, mis paneb lihtsalt kadestama.

“Süüria revolutsioonilt riisuti tema agentsus, kui üle maailma hakati seda süvenematult kutsuma kodusõjaks, nagu sobis Süüria diktaatorile Bashar al-Assadile,” ütleb intervjuus Feministeeriumile Süüria-Palestiina aktivist Razan Ghazzawi. Ta avab, millisena paistab Süüria revolutsioon rohujuuretasandi kväärifeministlikust vaatevinklist.

Mõiste „feminism“ ei kätke juba ammu endas pelgalt poliitilist või juriidilist võrdsust, samuti pole see tõlgendatav vaid ühe või kahe raamistuse läbi. Vaja on ühtset üldhariduslikku pinnast feminismi poliitilise ja sotsiaalse tähtsuse selgitamiseks laiemas ajaloolises kontekstis tänapäevani välja.

Värske võrdse kohtlemise volinik Christian Veske optimistlik uue koalitsioonilepingu võrdõiguslikkust puudutavate lubaduste osas.

Kadi Viik üritab Jürgen Ligile pedagoogiliselt selgitada, miks meeste lühem eluiga ei ole bioloogiline paratamatus ja kuidas sooline võrdsus seda mõjutab.

Minu jaoks on “pede” see kõige hullem solvang, eks ikka selle koleda nõuka-aja taaga pärast või lihtsalt et ühe neljatähelise lühendatud sõna sisse mahub kole palju mürki.

Soovitame Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savusanna sõsarad“!

Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.

Ühiskondlik ootus positiivsete muudatuste tegemiseks on suur, leiab jaanuaris võrdsuspoliitika osakonna juhina tööd alustanud Agnes Einman.

Liiderlikud liidrid ühendavad vaidlust tekitanud tähendused, kasutades oma positsiooni ära enda võimualustelt seksuaalteenuste väljapressimiseks.

Caroline Hubsch kirjutab, et aastal 2023 aitaks LGBT inimeste õigusi sisuliselt edasi ainult abieluvõrdsus, mitte kooseluseaduse rakendusaktid, mis oleks lihtsalt seitse aastat kestnud mõnitamise lõpetamine.

Asi on selles, et JP ankurdab oma kuulajat emotsionaalse tõe kaudu, mida ükski faktikontroll ei heiduta.

Kuidas rõhub pisikese Pärsia lahe riigi naisi ja vähemusi konservatiivne, patriarhaalne, islamist mõjutatud valitsemiskord?

Artiklit lühike iseloomustus olekski järgmine: eesti meesintellektuaal jagab oma guugeldamise tulemusi arvamusloona, milles kirjeldab tuntud vägistamisõigustaja tegevust hetero-pride’i aktina, panustades suurelt samasse probleemi, mida kujutab endast Andrew Tate.

Kahjustav keel kujutab endast olemasoleva ebavõrdsuse võimendamist keele kaudu: seksismi, naistevaenu, rassismi, homofoobia ja muude allutamise süsteemide õigustamine ja hoidmine tugineb keelel.

2023 möödub viis aastat Rootsi nõusolekuseaduse vastuvõtmisest. Teenäitajateks on seal teismelised ja tundub, et hoopis täiskasvanud vajavad juhendamist.

Tuleb toetada kunstnikke, kelle teo(se)d kõnetavad, käia nende näituseid vaatamas, anda tagasisidet ja võimalusel maksta raha.

Feministeerium vestles Kai Pardi ja Made Laanperega seksuaalsest nõusolekust, soolistest stereotüüpidest, seksuaaltervise aktivismist ja sõprusest. 

Riigikokku sai rekordarv naisi, mitmed naised tegid ülikõva tulemuse ja valijad ütlesid, mida nad arvavad EKREIKEst. Kokkuvõte valimistulemustest.

„Konservatiivid“ hädaldavad Eestit ähvardava „vasakpöörde“ üle, mis on umbes sama reaalne kui ülikoolides väidetavalt valitsev kultuurimarksism.

Lühidalt öeldes on meesõiguslaste loogika järgi kõikides meeste probleemides süüdi feministid.

Inimõiguste aktivist Maari Põim küsib valimiste eel, kas ja kui palju paistavad konservatiivsete populistlike erakondade platvormidel naiste hääled ja milline on nende kaal.

Pea kõigi erakondade julgeolekuprogramme iseloomustab etteaimatavus, midagi uuendusmeelset tuleb ka poliitmaastikul värskete tulijate julgeolekuprogrammidest luubiga taga otsida.