#Minaka14. Lood 21–30

Foto: Priscilla du Preez / Unsplash

Avaldame jooksvalt lugusid, mille on meile saatnud inimesed, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud: ahistatud, ära kasutatud, survestatud, seksuaalsuhtesse ahvatletud. Kogume neid lugusid, kuna ikka veel arvab osa ühiskonnast, et võimu kasutatakse ära harva. Et 14- ja 52-aastase seksuaalsuhe on aktsepteeritav, sest ise nad ju tahtsid. Või et „see 14-aastane ise kutsus selle oma käitumisega välja“. Või et praegu ühiskonnas laineid löönud juhtumid on üksikud ja väga erandlikud. Me näeme, et alaealisena seksuaalselt väärkoheldud inimeste lood ei ole piisavalt tähelepanu saanud.

Lugusid saab saata aadressile minaka@feministeerium.ee või anonüümse ankeedi kaudu: https://survey.typeform.com/to/Mq3IVe4t.

Hoiatus! Materjal sisaldab kirjeldusi, mis võivad olla häirivad (seksuaalvägivald, ahistamine, vägistamine).

21.

Kui ma olin umbes 6-aastane, siis mu vanaema pani mind ja mu õed tsirkusetrenni. See toimus mingisuguse keskealise mehe mustamäe korteris. See mees õpetas lapsi üle mõõga hundirattaid tegema jms veidraid trikke. Korralik 90ndate lastetrenn. Vahepeal tegime ka selle mehe korteris remonti, võtsime tapeeti maha. Mäletan, et üks hetk tegin mingeid harjutusi ja siis see mees kutsus mind enda sülle istuma ja väidetavalt “lõdvestas” ehk mudis mu jalgevahe juures olevaid lihaseid … mäletan ebamugavustunnet ja tardumist. Tegelikult ma ju otseselt ei saanud aru, et see, mida see mees teeb on vale, see oli justkui trenni osa. Hilisemas elus küsisin ema käest üle ja ema ütles, et vanaema oli šokis olnud, et mingid kahtlased mehed. Ma ei mäleta, kas ma rääkisin vanaemale või mitte, aga sinna trenni meid enam ei viidud. 

22.

Käisin algklassis, kui sõitsin pärast kooli üksi bussiga koju. Buss oli paksult rahvast täis ja kõik inimesed olid üksteise otsas ja kokku pressitud. Ma seisin ühe üksiku istekoha ees, kus istus vanem meesterahvas. Kuna buss oli täis, olin ma selle mehe vastu pressitud. Mingi hetk see mees pani oma käe mu jalgevahele. Ma ei saanud aru, mis toimub. Läksin näost valgeks ja tardusin. Tundsin kabuhirmu, aga ma ei teadnud mida teha ja ei saanud aru ka, mis see mees teeb. Ma ei julgenud liigutada ega hingatagi ja seisin niimoodi edasi terve tee kuni enda peatuseni. Terve aja see mees näppis mind jalgevahelt. Kui minu peatus tuli jooksin bussist maha, kodus ei julgenud sellest kellelegi rääkida. Millegipärast oli HÄBI, kuigi ma ei saanud antud olukorrast üldse aru. Selline tunne nagu mina oleks midagi valesti teinud. Siiani, kui selle peale mõtlen tekib mul see sama tardumise tunne, nagu veri voolaks näost välja. 

23.

Kui olin umbes 15-aastane, päevitasime sõbrannaga kortermaja hoovis. Seda oli aknast näinud keskealine naabrimees. Ükskord, kui kodust kooli poole hakkasin jalutama oli ka see naabrimees platsis ja kõndis sama teed. Tuli minuga juttu vestma ja ütles, et saadab mind kooli. Ma tahtsin temast lahti saada, aga ei tahtnud ka ebaviisakas olla. Olin üsna napisõnaline. Tema seevastu aga jutukas. Rääkis, et ta on massöör ning pakkus mulle tasuta massaazi aega enda korteris … ma ei läinud, aga pervert oli ta üsna kindlalt.

24.

Olin umbes 16-aastane, kui käisin vahel sõbrannadega linnas pidutsemas. Raha eriti ei olnud ja viimase bussiga ka alati ei tahtnud koju minna. Ükskord sõitsin taksoga ja taksojuht ütles, et võib mulle teinekordki järgi tulla ja andis mulle enda numbri. Kuna takso oli ka soodsama hinnaga, kui teised siis kasutasin tema teenust veel mitu korda. Taksojuht, kes oli umbes 50ndates eluaastates, hakkas aina imelikumat juttu rääkima. Rääkis, et tegeleb fotograafiaga ja sooviks mind pildistada. Järgmine kord, kui jälle temaga sõitsin, siis ta rääkis, et tegeleb ka videotööga ning väga vahva oleks filmida mind rannas vms. Kuna tal oli ka mu telefoninumber, siis mingi hetk hakkas ta saatma mulle mu horoskoopi. Mõtlesin, et on ikka kahtlane mees, aga takso hinnad olid soodsad ja mul raha ei olnud ja kasutasin ikka ta teenust edasi. Kuniks korrani, kui ta tõi mu taksoga maja juurde ning ma andsin talle kokkulepitud summa (alati oli sama hind). Ta pööras ringi ja ütles, et sellest rahast seekord ei piisa. Ma olin segaduses ja ütlesin, et alati ju sama summa olnud ja küsisin, et palju ta siis soovib saada. Ta vastas, et üks suudlus parandaks asja. Jooksin autost välja ja koju. Pärast seda ta veel helistas mulle mitu nädalat, aga ma ei vastanud. 

25.

Olin umbes 16-aastane ja olin sõpradega mingil koosolemisel olnud ning kui kell juba palju oli, tellisin takso, et koju saada. Kuna aeg oli juba hiline, siis lasin taksol peatuda enda kortermajast natuke eemal, kuna meie aknad olid täpselt maja ette ja ei tahtnud, et keegi kodust teada saaks, kui hilja ma jõudsin. Välisukseni pidin natuke kõndima ja nägin, et pimedas nurgas prügikastide juures on mingi mees. Ohutunne käivitus automaatselt ja hakkasin kiiremini kõndima. Kuulsin selle mehe samme endale järele tulemas ja tundsin hirmu ning hakkasin jooksma. Kuulsin ka, kuidas see mees jookseb. Jõudsin ukseni, võtmed olid juba käes ja piiksutasin end kiiresti sisse ja tõmbasin kähku ukse enda järelt kinni. Välisuks kortermajal oli klaasist aknaosaga ja see mees oli ukse taga ja vaatas mulle otsa. Sain aru, et see oli väga suur napikas. Taaskord ei rääkinud ma sellest olukorrast kellelegi, sest tulin liiga hilja koju ja olin alkoholi tarbinud. 

26.

Kui olin 13, käisin kord sõbrannadega piljardit mängimas. Kui oli minu kord, kummardusin laua kohale palli sihtima ning samal ajal läks minu selja tagant mööda kamp umbes 25-aastaseid mehi. Üks neist lõi mulle möödaminnes laksu vastu tagumikku. Tol korral ei osanud midagi teha. Mehed läksid kohe edasi ja ma poleks jõudnud midagi öelda, isegi kui oleks tahtnud. Oli natuke rõve tunne küll, kuid samas arvasin tookord, et olengi suhteliselt täiskasvanulik. Tagasivaadates on ikka tuhat korda rõvedam olla, sest tean nüüd, et no ei olnud tookord ikka üldse lapseeast välja kasvanud ja ei kujuta ette, mis saab sellise mehe peas toimuda, kes seksualiseerib last. Seljas olid mul tookord tavalised teksapüksid. Nüüd olen siiamaani alati natuke hirmul, kui olen sunnitud seljaga mõne võõra mehe poole seisma, veel vähem nende ees kummardama.

27.

Kui olin 11, hakkasin vaatama ühte multikat, millel ka internetis väga suur fänkond oli. Ise tundsin rõõmu, et minu lemmiksaate ümber nõnda suur kogukond on koondunud ja sattusin ka foorumitesse või jututubadesse. Reeglina olid enamik inimestest nendes keskkondades täiskasvanud. Oma vanust ma internetis ei varjanud ja see tõmbas ka teiste tähelepanu. Iga kord, kui sellistele lehekülgedele sattusin, kirjutasid mulle täiskasvanud mehed, kes soovisid videokõne teha ja kes tihti ka vestluse ebasündsatele teemadele viisid. Mäletan, et minult küsiti näiteks, kas mul häbemekarvad kasvavad, millist aluspesu ma kannan, kas ma vaatan pornot ja kas ma masturbeerin. Videokõnes palus kord keegi, et käte peal seisu teeksin ja siis hiljem kommenteeris, et mul on kena tagumik. Väga erksana on meeles ka selline kõne, kus kandsin lühikest seelikut ja teine osapool palus, et kaamera madalamale paneksin ja jalgu natuke harkis hoiaksin. Õnneks tuli siis mõistus pähe ja panin kõne kinni. Olen õnnelik, et ma rängemate asjadega kaasa ei läinud, kuid tänaseni on rõve mõelda, et neid inimesi nii palju oli, kes nägid 11-aastast tüdrukut internetis kui võimalust oma fantaasiaid rahuldada. Olin selles vanuses naiivne ja madala enesehinnanguga, aga internetis tunti minu vastu huvi ja see andis mulle lohutust. Pidasin küll olukorda natuke naljakaks, kuid alles hiljem sain aru, kui haige see kõik oli. Hirmus on mõelda, kui lihtne on internetis pedofiil olla.

28.

Olin umbes 9-aastane, kui ületasin koos sõbrannaga Tallinna kesklinnas teed. Ülekäigurajal vastutulev 30–40ndates meesterahvas pani möödaminnes käe vastu mu hargivahet ja pomises omaette: “Lapseporno”.

29.

Ma arvan, et olin 15-16 aastane (hetkel olen 42). Käisin peavalude tõttu uuringutel ja mulle määrati massaaž Tartusse Gildi polikliinikusse spordimassööri juurde. Kuna tegemist oli kaela- ja seljamassaažiga, siis pidin ülakeha paljaks võtma. Massööriks oli umbes 30–35 aastane meesterahvas. Esimesed paar korda jäi asi viisakaks ja kõik oligi “professionaalne”, sest ruumi jagati ka (minu õnneks) teiste massööride ja klientidega, kelle vahel oli kardin. Aga peale massaazi meeldis massöörile iga kord mind vaadata (öeldes, et seisa mu ees, vaatame, kas õlad on ühel kõrgusel jne jne), lisaks sain temalt pidevalt komplimente “krasavitsa”, “moja milaja” jne. Ma täpselt ei mäleta, mis selleks viimaseks piisaks karikas sai, aga oma kuuri lõpuni ma seal ei käinud. Jätsin pooleli. Tunne on siiamaani ebamugav, kui sellele mõtlen.

30.

Ma olin küll 15, kui minuga üritas 40ndates purjus mees ära kasutada, aga trauma oli sama suur, kui oleks olnud 14 või 17. Ma olin oma sõbra juures, kui ta otsustas ühel hetkel poodi minna ja ma jäin ta kasuisaga tuppa. Ma vaatasin telekat, tema jõi köögis alkohoolseid jooke ja ilmselt ühel hetkel tekkisid tal “isud” ja ma olin seal ju üksinda, haavatav ja “kerge saak”. Ta algul tuli lihtsalt istuma mu kõrvale ja uuris natuke, et mida ma vaatan jne. Siis järsku lendas ta mulle peale, haaras kätega minu kätest kinni ja surus oma keha minu oma peale. Ta üritas mind suudelda, käperdas rindu ja jalgevahet. Kui ma karjudes nutsin, et palun laske mind lahti, pani ta oma käe mulle suu peale, aga ma hakkasin nii palju siblima, et suutsin ta maha lükata. Kahjuks ta sai mu suht ruttu kätte ja tõstis mu aknalauale istuma. Ta tegi akna lahti ja lasi mind peapidi aknast välja. Ma pidin ennast solvama ja maha tegema, et ta mu tuppa tagasi laseks. Kui ma püsti lõpuks sain, ma jooksin esikusse tosse jalga panema, kui ta suutis mind esiku nurka suruda, et mind uuesti suudelda. Täpselt sel hetkel saabus mu sõber tagasi ja ma panin kiirelt jooksu. Ma ei julgenud ei vanematele ega politseile öelda, kartes mida see mees minuga teha plaanib. Ma olen kandnud seda traumat kaasas endaga 15 aastat ja see tundub siiani üsna värske.

Nende kogemuste lugemine võib esile tuua ebameeldivad mälestusi ja emotsioone. Kui sul on raske nendega toime tulla, siis helista naiste tugitelefonile 1492, ohvriabi kriisitelefonile 11 6006 või lasteabi telefonile 11 6111. Kui ei soovi helistada, siis on võimalik kirjutada palunabi.ee või lasteabi.ee vestlusaknasse. Rahunemisel võivad abiks olla lõdvestusharjutused, mida saad lugeda siit ja kuulata siit. Ebaõigluse ja vägivalla vastu võitlemine on emotsionaalselt kurnav kõigile. Ole enda vastu lahke ja turguta end mõne kosutava tegevusega. Ideid leiad Peaasi.ee vaimse tervise vitamiinide alla kogutud soovitustest.

 

Palun saada oma lugu meiliaadressile minaka@feministeerium.ee või anonüümse ankeedi kaudu: https://survey.typeform.com/to/Mq3IVe4t.

Eelmised #minaka14-lood on siin.

7
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

#minaka14. Lood 71–80

Avaldame jooksvalt lugusid, mille on meile saatnud inimesed, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud: ahistatud, ära kasutatud, survestatud, seksuaalsuhtesse ahvatletud. Kogume neid lugusid,…

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.

Ostukorv
  • Ostukorvis pole tooteid.