Fookuses:
Misogüünia
Misogüünsed süvavõltsingud: uus relv naiste vastu
Kas misogüünsete süvavõltsingute tõkestamiseks piisab tehnoloogilisest ja juriidilisest raamistikust või on vaja enamat?
Manosfäär demokraatia kõri kallal. Misogüüniast Eesti sotsiaalmeedias
Praxise ja Feministeeriumi koostööprojekti raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” avab, kui levinud on naistevastane viha sotsiaalmeedias.
Plikake, mida sina poliitikast otsid? Seksismi normaliseerumisest Eesti meediapildis
Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.
Christian Mogensen: incel’id nõuavad seksi, aga tegelikult otsivad nad õnne
Taani ekspert Christian Mogensen näeb incel’eid ohvritena, kes vajavad abi, kuid mõistmist ja emotsionaalset tuge on neil väga raske leida.
Ühiskond
Kõik artiklid
Feministeerium 10: enamik feministlikest võitudest on kollektiivsed pingutused
Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik rääkisid suhtlemisoskusest, emadusest ja maskuliinsusest.
Vanemad mehed muretsevad iibe pärast, kuid millegipärast puudub pildilt isa
Kui naisi on vanemate meeste arvates võimalik raha eest sünnitama panna, siis meeste käitumist ei paista miski muutvat.
Sugu on tegu, mis nõuab poksija häbitut enesekindlust
Olen aastate jooksul eriti Tumblris näinud lesbisid arutlemas, et sooline eneseväljendus on lesbiidentiteedi vältimatu osa, me saa rääkida ainult seksuaalsusest. Aastaid hiljem hiljem leidsin, et sildiga lesbi on võimalik ka minu soolise identiteedi kese kokku võtta, kuid lisaks sellele aitab mõtteid mu soost koondada ka silt mittebinaarne.
Soolised eelarvamused meie suhetes tehisaruga. Intervjuu tehnikafilosoof Galit Wellneriga
Tehnikafilosoof dr Galit Wellner räägib, kuidas tekivad tehisarul soolised eelarvamused ning mida saame ette võtta nende vältimiseks.
Maailm
Kõik artiklid
Inimõiguste advokaat Natasha Latiff: „Leidsin Afganistanist ühtekuuluvuse ja inimlikkuse“
„Mida arvate naiste õigustest?“ mõjub Afganistanis eelarvamuslikult, kuna seda esitades kujutad sa endast läänelike pealesurutud väärtuste ja poliitika esindajat. Nii et õppisin nende küsimuste ja vastuste kaudu tundma oma eelarvamusi.
Kui küla vägistab: Dominique Pelicot’ kaasus
Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.
Sootundlik linnaruumi planeerimine Viini näitel
Feministeeriumi praktikant Stefanie Blümel kirjutab, mil viisil Viini linn juba aastakümneid linnaruumi planeerimisel naiste ja teiste vähemustega arvestab.
Kas Türgi naistel oli kohalikel valimistel poliitikasse asja?
Kohalike valimistega tulid küll Türgi poliitikasse uued tuuled, kuid paraku mitte naised. Türgi poliitika on jätkuvalt meesteklubi.
Värsket sõnastikus:
Kultuur
Kõik artiklid Sugu on tegu, mis nõuab poksija häbitut enesekindlust
Olen aastate jooksul eriti Tumblris näinud lesbisid arutlemas, et sooline eneseväljendus on lesbiidentiteedi vältimatu osa, me saa rääkida ainult seksuaalsusest. Aastaid hiljem hiljem leidsin, et sildiga lesbi on võimalik ka minu soolise identiteedi kese kokku võtta, kuid lisaks sellele aitab mõtteid mu soost koondada ka silt mittebinaarne.
Millest räägib kvääriulme ajalugu? Reproduktiivõigustest, globaalsest kogukonnast ja üksindusest
Mulle tundub, et praegu on reproduktiivõigused Põhja-Ameerikas väga kuum teema, kuna Roe vs. Wade tühistati. Nüüd tahavad kõik sellest kirjutada, kuigi üsna pikka aega nendest eriti juttu polnud. Varem arutlesid reproduktiivõiguste üle inimesed, kes olid mitmekordselt marginaliseeritud.
Mis on sobiv „ühele õrnale, hästikasvatatud ja taktitundelisele tütarlapsele, kommunistlikule noorele pealegi“? Nõukogude eesti tüdruk raamatu peategelasena
Loodud tütarlapsekujud olid klassivendadest edevamad ja emotsionaalsemad, hingelisemad ja hoolitsevamad. Niisugused mallid laenati paljuski varasemast tüdrukutekirjandusest ja on naiseliku soorolli aspektist väga traditsioonilised, aga paradoksaalsel kombel venitati just nii laiemaks senist nõukogude noore malli.
Kadi Estland: „Toidame sind 50 sendiga iseendiga klaasist laual massihauad“
Me oleme Estlandiga nii head sõbrad, et keegi minult tema näitustele arvustusi enam ammu ei telli. Oleks kultuurivaldkonnas sellist välistavat perepoliitikat rohkem!