Võrdsuspoliitika osakonna juhataja ja võrdõigusvoliniku koht ootavad täitmist

Veebruaris sai sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleriks Hanna Vseviov, kelle juhtida on muuhulgas ka soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise teema. Feministeerium rääkis temaga muudatustest, mis valdkonda ees ootavad. Peale selle uurisime, miks võtmekohtade värbamised veninud on ja milline oleks üldse kõige tõhusam viis ühiskonnas soolist võrdsust edendada.

Aprillis selgus, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikust Liisa Pakostast saab juulist muinsuskaitseameti peadirektor. Praegu on september, aga uut volinikku veel ei otsita. Miks on see veninud ja millal konkurss avatakse?

Loodame konkursi välja kuulutada septembrikuus. Protsess on mõnda aega ootel olnud, sest tahaksime seekord värbamisprotsessi veidi muuta ja kaasata rohkem huvigruppide esindajaid. Kuna viimased võivad samal ajal olla ise kandidatuurist huvitatud, oli meil arutelu, kuidas toimida niiviisi, et välistada ühtede ja samade inimeste osalemine nii valikukomisjonis kui ka konkursil. Praegu panemegi detailsemaid valikukriteeriume paika. Septembri jooksul tahaksime konkursi igal juhul välja kuulutada.

Kas inimesed, kes praegu voliniku abi või nõu vajavad, saavad seda? Kuidas?

Kõik inimesed saavad voliniku tuge samamoodi kui varem, sest voliniku kohusetäitja on olemas ja kogu kantselei endiselt töötab. Nii et kõik need võimalused, mis seni voliniku poole pöördumisel olid, on endiselt olemas ja siin tõrget kindlasti pole. 

Kevadel oli kuulda ideest liita voliniku institutsioon õiguskantsleri kantseleiga. Kas see on jätkuvalt aktuaalne?

Praegu ei ole sedalaadi muutust tulemas. Tellisime majaväliselt spetsialistilt analüüsi, mis vaatab kaht teemat. Üks on kahe seaduse – soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse – ühendamine ja teine voliniku institutsiooniga seotud küsimused. Analüüsis on eri lahendused koos plusside-miinustega välja toodud ja lähiajal tahame seda jagada valdkonna partneritega, et koguda nende tagasisidet. Novembris tuleb ka Euroopa Komisjon välja direktiiviga, kus käsitletakse voliniku institutsioonile pandud ülesandeid. Direktiivi eelküsimustikust, mis liikmesriikidele saadeti, nägime, et kui komisjon tuleb direktiivi raames välja täispaketiga, toob see igal juhul kaasa uute ülesannete andmise volinikule ja seega ka vajaduse seadusemuudatusteks. Nii et igal juhul tasub meil komisjoni plaanid ära oodata ja planeerida valdkonna muudatusi tervikuna. Samuti, arvestades, et meil ju tegelikult nii praeguse kui ka eelneva riigikogu koosseisuga ei õnnestunud võrdse kohtlemise seaduse muutmisega edasi liikuda, ei ole mõistlik enne järgmisi riigikogu valimisi seda teemat avada. (Võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu võeti jaanuaris riigikogu menetlusse ja ongi sinna seisma jäänud, muutmise eesmärk oli ühtlustada eri gruppide diskrimineerimise kaitset – toim.) Voliniku institutsiooni arendamisega seotud teemad ja otsused, sh ühisosa õiguskantsleri kantseleiga, jäävad seega pigem uue aasta kevadesse. 

Miks üldse kahe seaduse liitmine päevakorda tuli?

Seaduste liitmine tuli algul päevakorda eelmise voliniku, Liisa Pakosta ettepanekuna ja sellel on sisuline iva igati olemas. Näiteks, kui on tegemist mitmese diskrimineerimisega, siis teeb see, et seadustes on erinevad aluspõhimõtted ja kohaldamisalad, inimese abistamise keerukamaks. Seetõttu paistab seaduste ühendamine mõistlik. Vaadates meie tellitud analüüsi ja kuulates valdkonna ekspertide tagasisidet, siis pigem ei olegi küsimus selles, kas panna seadused kokku või mitte, vaid selles, et millal on üleüldse õige hetk kogu seaduste pakett avada. Kogu see teema on poliitiliselt väga tundlik ja me ei tea, kuhu me seaduste avamisega lõpuks välja jõuame. Igal juhul ei taha me, et valdkonna regulatsioon päris pea peale pööratakse, mis ei ole ka üldse välistatud. (Näiteks on kõik EKRE fraktsiooni liikmed teinud hulgaliselt ettepanekuid võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõusse, mis ulatuvad kiilaspäisuse reguleerimisest seenehoidiste retseptide paljundamise keeluni – toim.)

Räägime ka natuke võrdsuspoliitikate osakonnast. Juhataja Liina Kanter lahkus ametist märtsis, aga uut juhatajat veel ei ole. Kuidas värbamine edeneb?

Konkurss läks lahti eelmisel nädalal. Mitte kohe hakata uut juhti värbama oli tegelikult teadlik valik. Sotsiaalvaldkonnas on kolm osakonda, ja nendest kahel on juht puudu (Hanna Vseviov oli enne sotsiaalala asekantsleriks saamist laste ja perede osakonna juhataja, seega jäi see osakond veebruaris juhita – toim). Osakondadele said küll määratud juhi kohusetäitjad, aga ma ei tahtnud hakata värbama enne, kui oli selge, kas ja milliseid struktuurimuudatusi me valdkonnas teeme. Nüüd on selge, et tegelikult natuke muudamegi osakondade ülesandeid. Struktuurimuudatused said esimesel septembril valitsuse kinnituse – vajalik oli muuta sotsiaalministeeriumi põhimäärust, mis on valitsuse tasandi määrus. Nüüd ongi hea võimalus värvata nii-öelda uue profiiliga juht uuenenud ülesannetega osakonnale. Esimesest novembrist peaks seega paigas olema nii uus juht kui ka jõustuks struktuurimuudatused. Muide, muutub ka võrdsuspoliitikate osakonna nimi.

See on tore, sest meie toimetaja Aet Kuusik ütleb, et sõna „poliitika“ kasutatakse eesti keeles ainult ainsuses, mitmus on hägune ja otsetõlge inglise keelest.

„Võrdsuspoliitika“ on ainsuses ja sellele lisandub toimetulekuteema, nii et osakonna uueks nimeks saab võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond. Nagu ikka, põhjustavad nimed kõige rohkem arutelu. Mina ise oleksin „võrdsuspoliitikale“ eelistanud „võrdsete võimaluste“ mõistet, aga osakond ise soovis „võrdsuspoliitikat“. Nii et saab olema võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond.

Mis siis osakonda ees ootab?

Tahtsin eri ebavõrdsuse teemasid ja ilminguid paremini ühte osakonda kokku tuua. Uue võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalmajandusliku toimetuleku poliitikat. Osakonnal on juhtiv roll soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel ning lõime koordineerimisel, samuti ebavõrdsuse, vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel. 

Ma toon paar näidet. Võtame sellesama palgalõhe. See on juba iseenesest seotud majandusliku ebavõrdsusega, mis väljendub ebavõrdsuses meeste ja naiste vahel. Viimane mõjutab omakorda seda, kelle kanda jääb hoolduskoormus ja selle tulem on jällegi see, et pensionid ja hüvitised on ühel ühiskonnagrupil väiksemad kui teisel. Majanduslik sõltuvus mõjutab jällegi suhete dünaamikat. Suur probleem on ka võlgnevus ja püsivaesus, need inimesed, kes sellesse olukorda satuvad, jäävadki ebavõrdsuse nõiaringi kinni. Kui need ebavõrdsuse ja tõrjutuse teemad kokku tuua, annab see tegelikult kogu temaatikale võimendust, võib-olla aitab rohkem neid omavahelisi seoseid ka tuvastada ja nendega midagi ette võtta. 

Igaks juhuks mainin, et toimetulekuteema ei tähenda kindlasti mitte ainult toimetulekutoetust. Räägime ikka palju laiemalt sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest ja vaesusest. Ma lugesin Feministeeriumi toimetajate intervjuud Müürilehes. Rääkisite seal oma mõtetest, muuhulgas mida see tähendab soolisele võrdsusele, et inimestel on rahale, haridusele ja ajale, aga ka informatsioonile ja suhtevõrgustikele väga erinev ligipääs. Just sedalaadi seoste ja põhjuste tõttu tahan ma ka need teemad ühte osakonda tuua. 

Kas see tähendab, et inimesed paigutuvad osakondade vahel ümber?

Jah, hoolekandeosakonnast liigub üks ametikoht uude võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonda. Praegu ei ole võimalik inimeste näol valdkonda lisaressurssi saada, saame ümber jagada seda, mis on. Aga otsime samm-sammult võimalusi, kuidas maja sees üht-teist ümber mängida, et me suudaks kõiki olulisi ülesandeid täita. Ja see on mõneti ka ülesanne uuele osakonnajuhile, sest vahetu juht peab saama oma meeskonda kujundada. Nii et pigem loksub kõik paika arvatavasti alles järgmise aasta alguseks.

Soolise võrdõiguslikkuse probleemide lahendused peituvad sageli teiste valdkondade ja osakondade poliitikameetmetes. Küsimus on, kuidas tagada see, et meil ei oleks lihtsalt üks osakond, mis pidevalt vastu seina põrkub, sest osakonnaliikmetel endil ei ole muutusteks vajalikke hoobasid või poliitikainstrumente. Osakonna teemad on horisontaalsed, aga osakonnal peaks olema ka voli anda ülesandeid teistele tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna osakondadele neis kohtades, kus lepime kokku et mingi probleem vajab lahendamist. Ma näen, et see valdkond ja ebavõrdsuse teemadega tegelemine peaks saama senisest suurema tähtsuse.

Kas on veel mingeid muudatusi tulemas?

Tegelikult on ka teemad, mis lähevad võrdsuspoliitikate osakonnast välja. Üks neist on ligipääsetavus, ja ka puuetega inimeste õiguste teema, mis liiguvad loodavasse hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonda. Eesmärk on koondada puuetega inimeste õiguste teema ja konkreetsete poliitikameetmete, ehk toetuste-teenuste, arendamine ühte osakonda. Samuti läheneda sidusamalt ligipääsetavusele, seda nii erivajadustega inimeste, aga ka kogu elanikkonna vaatest. Teine muutus on see, et liidame ohvriabivaldkonna lastekaitse ja pereteenustega. Ohvriabiseaduse koostamine näitas hästi, kui palju seoseid lastekaitse- ja ohvriabisüsteemil on. Lapsohvrid ja perevägivald moodustavad ka väga suure osa ohvriabimaastikust ning teemade ühendamine aitab paremini tegeleda just ka vägivalla ennetusega. 

Kas laste ja perede osakonna nimi ka muutub? Milliseks?

See muutub. Uus nimi on perede heaolu ja turvaliste suhete osakond. 

Mulle isiklikult meeldib, kui peredest räägitakse laiemalt kui ainult läbi laste. Lapsed on kahtlemata olulised, aga palju on peresid, kus lapsi ei ole või on nad ammu pesast välja lennanud.

Nõus, osakonna nimede leidmine oli keeruline, aga oleme ka ise püüdnud „perede“ mõistet avaramalt kasutada.

Mina arvan, et kõige rohkem annaks inimeste tegelikku käitumist mõjutada ja soolist ebavõrdsust vähendada, kui peretoetused oleksid soolise võrdsuse teemaga kokku liidetud. See, kuidas lapsehoolduspuhkust kasutatakse, või kes võtab haige lapsega haiguspäevi, mõjutab fundamentaalselt suhteid ja tasakaalu pere sees. Samuti mõjutavad peretoetused ja puhkused eelkõige naiste positsiooni tööturul. Ebavõrdsus võimendub sageli, kui lapsed tulevad.

Mina olen tegelikult ammu rääkinud, et paljud soolise võrdõiguslikkuse lahendused peituvad perepoliitikas. Ma isegi mõtlesin esmalt, kas just nimelt soolise võrdõiguslikkuse ja perepoliitika teemad ühendada. Kuna aga perepoliitika on hästi tugevalt lastekaitse ja laste hoolekandega seotud, oleks sellest saanud mammutüksus ja sellest ideest loobuti. Aga ma olen nõus. Kõik see, mida oleme vanemapuhkuste ja -hüvitiste regulatsiooniga teinud, mõjutab inimeste käitumist palju enam kui mõni kampaania, kus püüame tasapisi inimeste hoiakuid ja selle kaudu käitumist mõjutada. Võrreldes teiste meetmetega, saab inimeste käitumist ja ühiskonnas levinud norme puhkuste ja hüvitistega ikka ülikiirelt muuta.

Kas perede heaolu ja turvaliste suhete osakonda hakatakse juhti otsima samal ajal kui võrdsuspoliitika osakonda?

Jah, meil on tegelikult üldse valdkonnas päris mitu konkurssi käimas ja tulemas. Praegu otsime peale nende kahe osakonnajuhataja ka erivajadusega laste poliitika juhti, samuti kaht nõunikku ohvriabi ning ligipääsetavuse ja puuetega inimeste teemadele. Suure tõenäosusega tuleb meil järgmine laine konkursse veel, sest näha on, et ka majasiseselt tuntakse nende ametikohtade vastu palju huvi.