Ühiskond

Mõne kuu eest läks sotsiaalmeedias väiksemat sorti sõjaks.

Kultuurifeminism (cultural feminism) on katustermin, kuhu alla kuuluvad käsitlused, mille järgi meestel ja naistel on essentsialistlikud ehk põhiolemuslikud erinevused ja naiselikkusel objektiivne sisu ning eriline moraalne väärtus.

12.–13. mail tähistab feministlik festival Ladyfest Tallinnas emadepäeva filmiürituste, töötubade ja peoga.

Kultuur ja ühiskond pole inimese sõbrad. Need on tema ajutised liitlased sõdimaks tundmatu ja segadusse ajava välismaailmaga. Nüüdses ühiskonnas käib tabude ja müütide lammutamine, mille tõttu on meil enneolematu võimalus arutleda kaua vaidlustamata kehtinud soorollide üle, kirjutab Mikk Pärnits.

Naiste ja meeste vahelise võrdsuse küsimus hakkas mind vaevama alles hiljuti.

Enne kultuurüritusele minekut püüan ma alati natuke tausta uurida.

Positiivne sünnituskogemus ei ole lisaboonus või valitute privileeg, vaid lisaks tervele emale ja lapsele eesmärk iseenesest, üks osa inimõigustest.

Kutsusime lugejaid jagama oma lugusid, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.

Veebiahistamist võib kasutada – ning seda kasutataksegi – selleks, et naisi ja naiste õiguste aktiviste võrgust minema ajada.

Kui sõjaväeteenistus kunagi mõlema soo üldiseks kohustuseks saab, on ilmselt jõukohane aeg see patriootliku mesijutu ja ehtsa sundimise najal püsiv etendus ära lõpetada ja millegi ratsionaalsemaga asendada.

Kui hakkasin üheksakümnendate keskpaigas tegema Siberis antropoloogina välitöid, oli mul tunne, et Nõukogude Liit sai otsa eelmisel päeval.

Alatasa, või kui nüüd täpsem olla, siis iga päev, kuulen lähiringkonnas appihüüdeid 20ndates ja 30ndates solvumiskunnidelt, kuidas nende õigusi on kuritarvitatud või need on sootuks ära võetud. Kurb, väga kurb.