Kai Part

Märtsis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga kehtestada uus direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamiseks.

ÜRO pagulasamet palub abistavatel riikidel valmistuda maratoniks, mitte sprindiks. Samal ajal mängib Keskerakond lollimängu vaenukõne teemal.

Pagulaste olukorra lahendamist tuleks võtta kui maratoni, mitte kui sprinti. Kriis on kestnud rohkem kui kuu ja see ei lõpe järgmiste kuude jooksul.

Marianne Mikko kirjutab, et rääkida just naistest ja naistega peame me rääkima, kui teemaks on julgeolek, sest sõja all kannatavad ka nemad.

Ukraina feministliku liikumise ajaloost, olukorrast enne ja pärast sõda, rääkis Hille Hansole Ukraina teadlane, feminist ja aktivist Marina Ševtsova.

Miks ma politseisse ei pöördunud? Kas mina olin süüdi, et mind vägistati? Piret Räni visualiseeris.

Kuidas läheb ukraina LGBT+ kogukonnal praegu, kuidas saavad Eesti inimesed praegu Ukrainat kõige paremini toetada ja mida võiks vältida? Sellest ja muust rääkisime sõja valguses Feministeeriumi taskuhäälingusaate “Ära kaaguta” 3. märtsi külalise, aktivisti Yuri Yourskiga.

Mida arvavad naised oma tööst? Dagmar Kase vaatas Fideelia-Signe Rootsi tööteemalist näitust ja küsitles oma tutvusringkonna naisi, kelle mõtetest joonistub välja mitmekülgne pilt oma tööelust.

Tänavu saame võrdse palga päeva pidada 1. märtsil. Seega on naised pidanud tegema kaks kuud rohkem tööd, et teenida välja meestega võrdne palk.

On 2022. aasta varakevad ja kuigi terve maailm tunnistab Ukraina sündmuste kulgu suure ärevusega, on näha ka ilminguid, mis tekitavad lootust.

Piret Karro analüüsib ahistamiskajastusi Eesti meediapildis ja seda, millised diskussioonid on ahistamise teemat viimase kümne aasta jooksul saatnud.

Veebruaris pakume hulganisti ideid, kuidassaad maailma paremaks muutmist praktiseerida. Tahad kirjutada, joonistada, annetada, marssida? Võimalusi on palju.

Ideaalses maailmas ei tohiks vahet olla, mis soost on tööd tegev inimene. Aga kuna juhipositsiooni seostatakse siiani meessooga, siis uuris Ulla Saar, kuidas naissoost juhid oma positsiooni mõtestavad.

Oleme juba varases nooruses koolitatud uskuma, et professionaalsete eesmärkide seadmine on eduka tuleviku võti ja et unistuste töö on üks tunnustatud unistustest. Sanna Kartau mediteerib töö tähenduse üle ja küsib, kas ühiskond võimaldab unistada ka muust peale töö, mille väärtus paistab olevat eelkõige maksevõimerevolutsioonis.

Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks.

Filmitegija ja ajakirjanik Marian Võsumets kirjutab Tallinna ja Londoni kohtingukultuurist, sellisest anomaalsest nähtusest nagu iseseisev naine ja hämmingust, mis teda tabas, kui ta Dolly Aldertoni raamatu “Ghosts” eestikeelse tõlke kaant nägi.

Eestis näeme aga nn tühistamiskultuuri ohvritena inimesi, kes on oma positsiooni ja privileegidega harjunud ning ei pea tõenäoliselt kunagi ohvri kingadesse astuma.

Sel korral annab Feministeeriumi projektijuht Kaimai Kuldkepp kolm soovitust uue aasta alguseks. Kutsume Tanja Muravskaja näituseid vaatama, ulatame abikäe, kui su uusaastalubaduseks on naissoost kirjanikke lugeda või neist rohkem teada ja soovitame kontserdielamust.

Mehepilk (ingl male gaze) on viis, kuidas ühiskonnas naisi nähakse ja visuaalselt kujutatakse – heteroseksuaalse meessoost iha objektina.

Kas olete märganud, et vaktsiinivastased üle maailma kasutavad aeg-ajalt oma kampaanias sloganit "My body, my choice!"?

Moraalifilosoofia sõlmküsimused  – õige ja vale koos põhjenduste ning rakendustega  – on paratamatult olnud feministlike lähenemisviiside fookuses. Kuidas teistmoodi saakski? On feminism ju häbenemata poliitiline ning kus mujal on need poliitika juuredki kui mitte moraalis.

Ajaloolane Milvi Martina Piir kirjutab, kuidas on suhtumine naiste tervisesse saja aasta jooksul muutunud.

Vahur Aabrams analüüsib homoseksuaalsuse kujutamist psühhiaater Heiti Kadastiku käsiraamatus „Vestlusi noorukitele“ (1966).

Majandusprotsessid mõjutavad fundamentaalselt ühiskonnaelu, soosuhteid, võrdseid õigusi ja kõiki inimesi. Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik soovitab teoseid, mis on ühel või teisel viisil seotud majandusega.