Detsember. Abort erinevalt koroonaviirusest ei ole nakkav
Kas olete märganud, et vaktsiinivastased üle maailma kasutavad aeg-ajalt oma kampaanias sloganit “My body, my choice!” ehk sõnumit, mille on loonud feministid ja mida on aastaid kasutatud selleks, et seista abordiõiguse ja kehalise puutumatuse eest. Sõnumit, mis põhimõtteliselt ütleb, et mida ma otsustan oma kehaga teha, ei ole kellegi teise asi, sest see ei puutu neisse.
Viidates “kehalisele puutumatusele” ja “valikuvabadusele”, räägivad fundamentaalkristlikud aktivistid ja nende kiiluvees EKRE poliitikud, kes on vaktsiiniteemal hämamisest oma agenda ajamiseks võimaluse leidnud, et vaktsiinist keeldumine on igaühe isiklik valik, mis kedagi teist ei puuduta.
See vaba valiku argument ei päde. Sellega – ja eriti seepärast, et teadlikult jäetakse ümber lükkamata vaktsiinide kohta käivad alusetud hirmujutud – püüavad toetust leida samad poliitikud, kes varem on nõudnud risti vastupidist – kehaliste õiguste piiramist. Needsamad seltskonnad rääkisid veel paar aastat tagasi põhimõtteliselt seda, et emakaga inimesel ei tohiks olla õigust ja vabadust ise otsustada, kas ta soovib rasedust kanda või mitte.
Abort erinevalt koroonaviirusest ei ole aga nakkav.
Otsus keelduda vaktsineerimisest ja maski kandmisest ei ole üksnes individuaalse valiku küsimus – see mõjutab ümbritsevaid inimesi, nende põhiõigusi ja nende elu, selle otseses mõttes. Maailmas on koroonaviirusesse surnud juba üle viie miljoni inimese.
Väga vähesed õigused on absoluutsed. Kedagi ei või piinata, orjuses pidada ja kedagi ei või tunnistada süüdi kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud õiguse järgi ei olnud kuritegu. Muud inimõigused ei ole absoluutsed, sest inimesed on üksteisega seotud, tunnistame seda või mitte. Ka Eesti põhiseadus lubab piirata inimeste liikumist, kui seda on tõesti vaja – näiteks surmaga lõppeda võiva nakkushaiguse leviku korral.
Õigus kihutada inimesi üles vaktsineerimisvastasusele ja põhjendada seda individuaalse valikuga on küüniline, silmakirjalik ja vastutustundetu, eriti kui on teada, et vaktsineerimine kaitseb ennast ja teisi ja ei ole teada, kuidas haigus nakatumise korral kulgeda võib.
Vaktsineerimisest keeldumine ei ole ainult “minu keha” teha, see on valik panna end ümbritsevad inimesed ehk igaühe keha ohtu, kellega nad kokku puutuvad.
Projektijuht Nele Laos (vasakul) ja toimetaja Aet Kuusik näituse üle rõõmustamas. Pildi tegi projektijuht Kaimai Kuldkepp
Vaata Feministeeriumi utoopiasarja näitust
Möödunud neljapäeval avasime koos kunstnik Lilli Krõõt Repnauga näituse “Feministlikud utoopiad”. Vaatamiseks on illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi utoopiate artiklisarjale, mis kajastavad alternatiivseid unistusi sellest, milline tulevik välja võiks näha, kuid samal ajal saab utopistlikest kujutlustest teada väga palju tänapäeva kohta. Näitus koosneb artikleid saatvatest piltidest, mängulistest ulmadest ning uutest utoopiatest, mis on saanud inspiratsiooni selle aasta Tallinna feministlikust foorumist.
Näitus on avatud Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones (Telliskivi 60a/1) ehk Puänt raamatupoe vahetus läheduses. Väljapanek jätkub galerii teises hoones (Telliskivi 60a/2) ja on avatud kuni 9. jaanuarini 2022.
Nele lahkub ja kontor kolib!
Uuest aastast toimuvad muudatused Feministeeriumi tiimis. Nimelt asub meiega aegade algusest koos olnud Nele Laos uusi väljakutseid otsima. Rõõmustame väga selle üle, et Nele jääb meiega seotuks ka edaspidi ja lööb uute tööde-tegemiste kõrvalt jõudumööda ka Feministeeriumis kaasa. Aitäh, Nele!
Teine muudatus on seotud meie kontoriga. Kolisime oma raamatud, lipu ja lõvipadja korrus allapoole Vabaühenduste Liidu ühisruumidesse. Aadress on sama, ikka Telliskivi 60a/3, aga kolmandal korrusel (vaata piltjuhist). Raamatukogu ja tassike teed ootavad sind alates järgmisest aastast. Uutest lahtiolekuaegadest anname teada jaanuaris.
Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.
