Kai Part

Hardo Pajula arutleb ERRis “naisterahva-liikumise” ehk feminismi üle, tutvustades, mida säärasest asjast Tammsaare nooruspõlve ajal arvati, täpsemalt siis, kui Inglismaal veel naine pangakontot avada ei saanud, parlamendi valimisest rääkimata (kuigi teaduslikke aunimetusi juba sai).

“Rääkige ja õppige ladina keelt,” ütleb professor, pisut üle kuuekümne ja igati tähtis mees oma kateedris.

Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajaloost. Seekord kirjutab Maari Põim. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.

Me sünnime maailma, kus miski ei püsi iial paigal ning muudatused saadavad paratamatult meie elu, peegeldades inimsilmale märkamatut evolutsioonikulgu.

Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajaloost. Seekord kirjutab Maarika. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.

Enne arutellu sukeldumist on ka hea hinnata, kas konkreetne aeg ja koht on energia kulutamiseks mõistlik.

Kaalu ja välimuse küsimus (täpsemalt nõudmised neile) on naiste hulgas levinud ja väga valulik teema.

Tervitused kõigile! Mina olen venekeelne Eestimaa tüdruk ning tahaksin jagada teiega oma mõtteid naistest ja ühiskonnast.

Detsembri uudiskiri: justiitsminister Urmas Reinsalule anti Valge Lindi auhind, Tartu Ülikooli raamatukogu töötajad jagasid kogemusi endise direktori Martin Hallikuga, Katri Raigist sai valitsuse viies naissoost minister.

Mis põhjusel iganes, aga viimasel ajal olen ma arvutit avades põrkunud soolise võrdsuse paradoksiga.

Ükskõik kas jutt käib koolikiusamisest, naistevastasest vägivallast või poliitilisel demonstratsioonil kellegi pikali lükkamisest ja löömisest, lastakse ikka see sama vana põhjendus käiku: aga ise ta ju…

Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajaloost. Seekord kirjutab Mikk Pärnits. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.

Mitu Põhja-Ameerika ja Euroopa uuringut toob välja tõsiasja, et mehed ja naised suhtuvad keskkonnaprobleemidesse erinevalt.

Täna, 25. novembril tähistab kogu maailm rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.

Septembris toimus järjekordne rahvuskultuuride nädal. Ühe „segaverelise“ naisena ei ole see teema mulle sugugi võõras.

Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.

Milvi Martina Piir kirjutab, et Esimene maailmasõda paiskas segi naiste reaalsuse, kuid veelgi enam ettekujutuse naistest.

20. novembril tähistatakse maailmas 19. transsooliste inimeste mälestamise päeva.

Paljud ei tea, ei saa aru, mida feminism tähendab.

Novembri uudiskirjas: tulevate valimiste loosungid ja esinumbrid, Riigireformi Sihtasutuse ettepanekuid ja viipekeeletõlgi õppekava sulgemine.

Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Seekord kirjutab Piret Eesmaa. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.

Levinud ideoloogia kohaselt tähendaks võrdõiguslikkus justkui laiskadele inimestele hea elu võimaldamist, märkamata esmapilgul nähtamatuid takistusi, mis tingitud struktuursest ebavõrdsusest.

„Nõukogude naine“ on väljend, mis võib esile kutsuda väga vastakaid assotsiatsioone.

Vanemad naised on oma välimusega rohkem sinapeal kui nende nooremad sookaaslased, samuti näitavad uuringud, et nad saavad lähedastest füüsilistest suhetest rohkem naudingut.