Üks hiilgav juturaamat, vestlusõhtud kunstist, teadusest ja trans-inimestest ja feministi filmivalik Netflixist. Jaanuari kultuurisoovitused
Soovitame näitusi, raamatut, üritusi ja filme, mida Feministeerium lugeja oma talvekalendrisse võiks mahutada.
Tahaks riiki mille nimel elada, mitte surra
Kadi Viik argumenteerib Müürilehe valimisprogrammis 2035, et ajateenistus peaks olema kohustuslik kõikidele, sealhulgas naistele.
Toimetuse veerg. Eesti ja Euroopa enda ajatollad
Hidžaabi kandma sundiv või kandmist keelav poliitika on vale ja inimväärikust alandav.
Feminism ja kristlus
Mõningaid kristlasi – sõltumata soost – häirib sõna feminism, sest tal pole aimugi, mida feministliku töö käigus ka tema jaoks on ära tehtud.
Töötavad naised vaatamas naisi töötamas
Seksitöö kujutamine muutus eriti populaarseks teemaks just Weimari vabariigi aegsel Saksamaal.
Kuidas kajastada vägistamiskuritegusid?
Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.
Kes oli esimene doktorikraadiga eestlanna?
Naiste kõrghariduse teemast kirjutades on Eestis üks läbiv teema nende võrdlemisi hiline pääsemine Tartu ülikooli täieõiguslikeks üliõpilasteks 1915.
Mida uurisid naised Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 20. sajandil?
Tartu Ülikooli teaduskondadesse, lubati naised 1905. aastal õigusteadust õppima vabakuulajatena ja 1920. aastal täieõiguslike üliõpilastena.
Toimetuse veerg. Rahvuskonservatiivsusest võidavad vaid seda ellu viivad poliitikud
Rahvuskonservatiivsus on ideoloogia, mis põhineb vastandusel meie vs. nemad.
Detsembri kultuurisoovitused. Triphopi saatel talvitumine ja näitused, mis viivad hirmust taassünnini
Feministeerium soovitab detsembris lugeda teraapilisest talvitumisest, kuulata mitteläägeid armastuslaule ja taasündida näitustel.
Meelespea perevägivalla eest lahkujale
Kristi Saare on koostanud meelespea koduvägivalla eest lahkujale, kus on eraldi tähelepanu pööratud rahaasjadele ja digiturvalisusele.
Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni
Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.
Riigikohtu esimees, saage tuttavaks: Patriarhaat ja tema viljad
Riigikohtu esimees Villu Kõve on avaldanud muret, et mehed on õigusvaldkonnast kadumas ja et keegi taha selle probleemiga tegeleda, eriti naised.
Iraani naised protestidel: minu keha, minu teha!
Intervjuu aktivistidega islamismist, patriarhaalsusest, konservatiivsusest, naiste õigusest ning protestiliikumisest Iraanis.
Gümnasistide kaasamiskursuse loojad: mitmekesisus on edasiviiv jõud, aga sellest räägitakse liiga vähe
Valikainete koolis Edumus School alustab järgmise aasta jaanuaris Eesti esimene kaasamiseteemaline kursus gümnasistidele.
Sloveenias jõustus nõusolekuseadus. Mis selleni viis?
2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.
Seksuaalse nõusoleku kunsti konkurss
Kuidas kujutada kehalist autonoomiat? Kuidas väljendada huvi ja soovi või hoopis vastumeelsust seksuaalsele tähelepanule või tegevusele?
Humanitaartöötaja Aws Jubair: Türgis on LGBT+ inimeste vastu suunatud rünnakud sagenenud
Aws Jubair pagulas- ja LGBT+ aktivismist ja Amani projekti tööst Istanbulis.
Novembri kultuurisoovitused. Hunt lambanahas, rohefeminism ja normaalsed inimesed
Feministeeriumi toimetus jagab kogemust näituselt keskturu lihasaalis, soovitab lugeda raamatuid nii intersektsionaalsest keskkonnaaktivismist kui ka täiesti tavalistest inimestest. Peale selle soovitame vaadata huvitavat veebiintervjuud ajakirjaniku Masha Gesseniga, kes räägib mittebinaarsusest ja suhtumisest sellesse.
Küünistada või mitte küünistada. Või hoopis muuta seadust?
Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.
Kuidas on lood soolise tasakaaluga eesti keeles?
Keeleuurija Elisabeth Kaukonen kirjutab soospetsiifilistest sõnadest eesti keeles ja selgitab mitmel pool maailmas tehtud katsete najal, kas inimesed tajuvad neutraalsena vorme, mis kujutavad meest tüüpilise inimesena, ja milliseid kimbatusi võib kaasa tuua naissoovormide kasutamine.
Horvaatias tõstab pead abordi keelustamine. Aktivistid pistavad rinda nii parem- kui ka vasakparteiga
Anamarija Tkalčec on Horvaatiast pärit feministlik aktivist. Feministeerium rääkis temaga Horvaatia poliitikast, abordiõigusest ja nõusolekuseadusest.
Mürgitatud jook baaris. Kaks kogemust
Artiklis selgitatakse, mida teha, kui kahtlustad, et sind või sinu kaaslast on uimastatud ning loo lõpust leiad infot, kust abi otsida.
Naine, elu, vabadus! Ehk naise keha kui ühiskonnakontrolli tööriist
Kristi Ockba võtab luubi alla, mis toimub praegu Iraanis – miks protesteerivad naised range režiimi vastu, kuigi see võib lõppeda karistuse või surmaga?