Liina Järviste

Rahvuskonservatiivsus on ideoloogia, mis põhineb vastandusel meie vs. nemad.

Feministeerium soovitab detsembris lugeda teraapilisest talvitumisest, kuulata mitteläägeid armastuslaule ja taasündida näitustel.

Kristi Saare on koostanud meelespea koduvägivalla eest lahkujale, kus on eraldi tähelepanu pööratud rahaasjadele ja digiturvalisusele.

Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.

Riigikohtu esimees Villu Kõve on avaldanud muret, et mehed on õigusvaldkonnast kadumas ja et keegi taha selle probleemiga tegeleda, eriti naised.

Intervjuu aktivistidega islamismist, patriarhaalsusest, konservatiivsusest, naiste õigusest ning protestiliikumisest Iraanis.

Valikainete koolis Edumus School alustab järgmise aasta jaanuaris Eesti esimene kaasamiseteemaline kursus gümnasistidele.

2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.

Kuidas kujutada kehalist autonoomiat? Kuidas väljendada huvi ja soovi või hoopis vastumeelsust seksuaalsele tähelepanule või tegevusele?

Aws Jubair pagulas- ja LGBT+ aktivismist ja Amani projekti tööst Istanbulis.

Feministeeriumi toimetus jagab kogemust näituselt keskturu lihasaalis, soovitab lugeda raamatuid nii intersektsionaalsest keskkonnaaktivismist kui ka täiesti tavalistest inimestest. Peale selle soovitame vaadata huvitavat veebiintervjuud ajakirjaniku Masha Gesseniga, kes räägib mittebinaarsusest ja suhtumisest sellesse.

Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.

Keeleuurija Elisabeth Kaukonen kirjutab soospetsiifilistest sõnadest eesti keeles ja selgitab mitmel pool maailmas tehtud katsete najal, kas inimesed tajuvad neutraalsena vorme, mis kujutavad meest tüüpilise inimesena, ja milliseid kimbatusi võib kaasa tuua naissoovormide kasutamine.

Anamarija Tkalčec on Horvaatiast pärit feministlik aktivist. Feministeerium rääkis temaga Horvaatia poliitikast, abordiõigusest ja nõusolekuseadusest.

Artiklis selgitatakse, mida teha, kui kahtlustad, et sind või sinu kaaslast on uimastatud ning loo lõpust leiad infot, kust abi otsida.

Kristi Ockba võtab luubi alla, mis toimub praegu Iraanis – miks protesteerivad naised range režiimi vastu, kuigi see võib lõppeda karistuse või surmaga?

Karin Paulus kirjutab, et peaksime Rahvusringhäälingu suhtes olema nõudlikud. Seda eriti poliitikasaadete puhul nagu "Esimene stuudio".

Liis Konovalov kirjutab lasteaiaõpetaja töö keerukusest ja tasust, mis ta selle eest iga kuu arvele saab.

Et aidata lugejaid läbi pimeda oktoobri, soovitab Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik üht raamatut elust Rumeenias, teist kliimakriisipoliitikast ja peale selle võid seada sammud ühe märkimisväärse ajalooraamatu esitlusele. Eesti LGBT Ühing kutsub tähistama selle ajaloolise raamatu „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ ilmumist neljapäeval, 27. oktoobril Vabamus. 

Meediapädevuse kuul in sobiv feministlikult ajakirjanduse kui neljanda võimu tugevusi ja nõrkuseid vaadelda.

Ootame akadeemilisel uurimistööl põhinevaid artikleid naistest ja trans-inimestest Eesti ajaloos.

Kuidas võib puudulik seksuaalharidus noore – või ka vanema – inimese enesetunnetust ja heaolu mõjutada? Kogemuslugu räägib kokkupuutest seksuaalhariduse puudulikkusega elu eri etappides. Ühtlasi mõtiskleb loo autor, kuidas teadmistejanu ja allikakriitilisus võivad aidata seksuaalsuse kohta omal käel teadmisi otsida – aga seda pole õige eeldada kõigilt.Tihti tekitab infopuudusest tulenev teadmatus hirmu, häbi ja ühiskondlikku vastandumist. 

Katrin Tiidenberg selgitab, miks on oluline sotsiaalmeediale nõudmisi esitada ning mis roll on pornol sotsiaalmeediaplatvormide arengus.

Sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov rääkis muudatustest, mis soolise võrdsuse valdkonda ees ootab ja miks võtmekohtade värbamised veninud on.