Suutmissurve kõnekeeles
See artikkel räägib suutmissurvest meie argikeelekasutuses ning sellest, miks ja kuidas suutmissurvelist keelt vältida. Artikli eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust keelekasutuse võimalustest luua sõbralikku, ohutut ja heatahtlikku ühiskonda.
Toimetaja soovitab: joonista, poputa, julgusta!
Sel korral annab Feministeeriumi projektijuht Nele Laos lugejatele kolm soovitust, mille abil pimedal ajal meelt turgutada.
Kuidas olla LGBT kogukonna liitlane? 15 ideed
Igal ühel meist on oskused ja vahendid, mis võivad LGBT+ kogukonna elu paremaks teha.
Mehelikkusemüüt ja maasikavaht. Kväärid kassetid PÖFFil
Kriitik Rebeka Põldsam soovitab mõlemat kassetti eriti neile, kes on tüdinud ühiskonna soonormide eitamisest, sest filmides kerkivad need nähtamatusest nähtavaks.
Utoopiasari. Kuidas elada huvitavat keha?
Kuidas elada huvitavat keha, huvitavama kehaga? Sveta Grigorjeva tahab Feministeeriumi utoopiasarjas jõuda huvitavama(te) keha(de) radadele.
Kehakarvad, tõepoolest
Ma mäletan, et alguses oli tõrge. Mul tekkis tookord uudishimu, et kui pikaks need karvad üldse kasvaksid ja kuidas see oleks. Ja mitu korda ajasin uuesti ära, sest maru imelik oli. Nagu mees. Nagu vale. Aga pärast vist kolme korda allaandmist leppisin endaga ära.
Naised on riigi vaenlased?
Väita, et Poola valitsus ise ei osanud neid meeleavaldusi oodata, oleks naiivne, sest musta esmaspäeva meeleavaldused on näidanud, milline jõud on Poola kodanikuõiguste eest seisjatel ja millise vastupidavusega tegutsevad Poola rohujuuretasandi liikumised.
Quo vadis, vabadus, võrdsus, õvedus*?
Heaoluriikide kultuurilised hierarhiad võivad ju erineda Eesti omadest, aga võrdse kohtlemise printsiip on mõeldud kõigile, sõltumata nende sissetulekust ja sotsiaalsest positsioonist, riiklikest teenetest või iseloomuomadustest.
Ei, Jüri ja Helir-Valdor, Eestis ei ole inimõigustega kõik korras
Üks kummalisemaid reaktsioone Mart Helme DW intervjuule oli koalitsioonipartnerite kiire kinnitus, et Eestis on inimõigustega kõik korras. Aga ei ole.
Kas päriselt vabatahtlikult lastetud üldse eksisteerivad?
Heleene Suija kinnitab oma magistritöö põhjal, et vabatahtlikult lastetud inimesed on päriselt olemas ja et neil ei ole midagi "viga".
Utoopiasari. Loomaõigusi hõlmava intersektsionaalse feminismi poole
Et leevendada kliimakriisi ning liikuda hoolivama, inimeste ja teiste loomade elusid ja õigusi austava tuleviku suunas on vajalik lõpetada mitteinimloomade söömine ning igasugune muu kasutamine inimese tarbeks. Seda ei saa saavutada ilma feministide ja teiste progressiivsete sotsiaalsete liikumiste panuse ja omavahelise koostööta.
Mis ikkagi Riina Solmani probleem on?
Eile (21.10) ilmus Eesti Ekspressis Riina Solmani persoonilugu “Inimene kui mõistatus: mis ikkagi Riina Solmani probleem on?