Ühiskond

Naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis, liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga.

Täna ilmus Postimees.ee arvamusküljel ja paberlehes artikkel “Varro Vooglaid: kodanikuühiskonna illusioon ja õigusriigi paroodia”, mis sisaldas valeväiteid.

Me ei tea, kui kaua selle olukorra lahendamine aega võtab, aga üüriarve, honorarid ja tööjõumaksud ei oota. Kui sul on võimalus, siis kaalu annetamist.

Puhkamist on vaja selleks, et pingutusest taastuda. Et olla inimene, mitte tootmisüksus. Et olla väärtuslik ilma saavutusteta. Juulis puhkame meiegi.

Me kasutame sookategooriaid kontekstides, kus nad on üleliigsed ja kus me võiks inimesi kategoriseerida mõne sobivama tunnuse alusel.

Õpeta lastele, et inimesed ise on tähtsamad kui nende nahavärv. Aga mitte ainult – lisa sinna juurde teadmine, et nahavärv võib oluliselt mõjutada seda, kuidas neid mitmesugustes olukordades koheldakse.

Radikaalfeministide järgi ei jää soojaotusel põhinevast võimuerinevusest puutumata ükski eluvaldkond – ebavõrdsus ulatub magamistoast presidendivalimisteni välja.

Jüri Kolk kirjutab oma utoopias, et ta tahab lihtsaid asju. Selliseid, millest ise võidab. Ja muidugi ka selliseid, millest võidavad kõik ülejäänud.

Feministeeriumi utoopiate sarjas ilmub Laura Vilbiksi novell "Punane".

Utoopiad peavad puudutama soosuhteid ja soorolle, tahavad nad seda või ei.

Kõik on võimalik siis, kui me suudame ette kujutada, milline tulevik olla võiks.

Radikaalfeministid tõdevad, et naiste assimileerimine meeste järgi tehtud maailma ei too kaasa nende täielikku majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset iseseisvust.