Triinu Meres

Ilmselgelt võtsimegi me pungist kaasa erinevad asjad. (Mitte päris eesti) naisena leidsin ma pungist julguse aktsepteerida oma erinevust. Ja julguse mõelda süsteemivastaselt. Tõe huvides, ma tean ka mehi, kes tegid sama. Miks on aga osa tollal nii ideologiseeritud mehed nüüd nii võõravaenulikud ja süsteemi muganduvad?

Milleks kunst? Kellele on see mõeldud? Mis on kunsti piirid? Miks ka pea viiskümmend aastat hiljem ärritavad ühiskonda erootilised representatsioonid naistest?

Sügisel toimuv kogukonnaüritus Tallinna feministlik foorum otsib vabatahtlikke abikäsi: sosintõlke, tekstide tõlkijaid, kodumajutajaid, kohviku pidajat, transportijat, fotograafi ja turundusabilisi.

Jaana Davidjants kirjutab, et kui on ikka kange himu kommenteerida kellegi välimust, on täiesti võimalik teha seda seksismi laskumata.

Augustis saab osaleda rahuõppustel, käia nullkulunäitusel ja lugeda hinge suretavalt ebakindlast tööst. Feministeeriumi viis kultuurilemmikut.

James Lórien MacDonald on Helsingis elav püstijalakoomik, kes esines juuli keskel oma viimase etendusega “Gender Euphoria” Tallinnas lokaalis Heldeke!

Feministeerium kuulutab välja moosikeetmisvõistluse! Valmista suvel (kuni septembri lõpuni) moosi ja saada meile pilt aadressile info@feministeerium.ee.

10. juulil algas kodanikualgatusena sündinud kampaania #meieajakangelane, mille eesmärk on anda perevägivalla ohvritele jõudu ja julgust abi küsida.

Sul ei ole siin midagi öelda. Ära vaata telefoni, kui ma sulle kirjutan!

Aprilli lõpus sai sotsiaalministriks Tanel Kiik. Feministeerium kohtus uue ministriga, et uurida, milliseid algatusi on oodata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas.

Räägitakse, et fotograafia suudab näha inimese hinge. Anna-Stina Treumund näitab, kuidas fotograafia abil kadunud hingi taasluua.

Eestis pidavat saama varsti otsedemokraatiat harrastada – valitsusläbirääkimiste ajal reklaamis üks partei seda, kui võimalust tühistada kooseluseadus.

Tallinna feministlik foorum toimub 2.11.19 Tallinnas. Kas sinul, sinu organisatsioonil või grupil on idee, millega tahaksid programmis osaleda? Saada oma idee kuni 8. augustini.

Olla naine postsovetlikus riigis on juba piisav katsumus. Mõte, et naised on inimesed, kel on oma arvamus, on võõras.

Aimar Ventsel kirjutab episoodist alternatiivroki ajaloos, mis on omalaadne verstapost feministliku pikkpeetri näitamisel.

Natsionalismi ja ksenofoobia suurenenud levikule nüüd ja praegu on hoogu andnud palju nähtusi.

Juuni uudiskiri: USA osariigi Alabama karm abordiseadus, europarlamendi valimiste tulemused ning Eesti alkoholitööstus versus Eesti teaduse arendamine.

Europarlamendi valimised on selleks korraks läbi ja Eesti kattus muljetavaldavas mahus roosa lögaga.

Juunis avab lõpuks Tallinnas muuseum, millest on kaua sahistatud ning meie rõõmuks avatakse see queer-feministliku näitusega. Juunis tasub sõita ka Vilniusesse ja Helsingisse või lebada kodus diivanil ja vaadata head filmi.

Mari-Liis Sepper vestles Masha Gesseniga Tallinnas keelest, Trumpist ja sellest, kuidas hoida praeguses poliitõhustikus oma vaimset tervist.

Soome ühiskond pole kunagi olnud täiesti valge ja ei saa selliseks ka kunagi, siin on alati elanud erisuguseid kogukondi.

Ave Taavet kirjutab, kuidas naiskangelased nõukogude kinoekraanil peegeldavad riikliku ideoloogia muutumist ajas.

Seda kirjatükki innustasid mind kirjutama arvukad artiklid peamiselt portaalides Objektiiv ja Uued Uudised, kuid ka mujal, kus targad ja vihased mehed sõna saavad.

Olen veendumusel, et palju õiglasem on kahetseda seda, et pesamuna pole, kui seda, et pesamuna on. See on minu viis vastutust võtta. Kaasnähtusena tunnen kergendust, sest mul kulub tulevikus vähem raha rasestumisvastastele vahenditele, sest pean arvestama üksnes võimalike kondoomikuludega.