Triinu Meres

Toome teieni valiku selle aasta esimese kvartali sündmustest, mis näitavad, kuhu maailma ühiskondlikud ja poliitilised arengud tüürivad.

Feministlik filosoof Sara Barbo kirjutab, miks soo tähendus peaks olema avatud.

Tallinna feministlik foorum ehk TALFF toimub suvise laagri vormis 20.-23. augustil Vaskjala loomeresidentuuris, Rae vallas. Kas sinul, sinu grupil või organisatsioonil on idee, millega tahaksid programmis osaleda?

Kas meie ühiskond on päriselt valmis seisma laste ja noorte kehalise puutumatuse eest – ka siis, kui süüdlane on andekas ja asendamatu?

Valitsus otsustas loobuda palkade läbipaistvuse direktiivist, põhjendades seda tohutu bürokraatia ja kuludega — mida tegelikult ei ole.

Judith Butleri sooteooria poliitilisest hambutusest

Ott Raidmetsa lavastuse peategelane Tessa Jane Ensler koondab kokku nii seksuaalvägivalda kannatanute lood kui ka nende kogemused, kes seni nõusoleku teemal mõistmatult ignorantseks on jäänud.

Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.

Kes on incelid ja mis neid kogukondi koos hoiab? Intervjuu uurijaga üksildusest, maskuliinsusest ja interneti manosfäärist.

Kas „sõber" on meessoost sõna? Kuidas nimetada mittebinaarset inimest? Keeleteadlased Aet Kuusik ja Elisabeth Kaukonen vastavad.

Naistepäeva peategelased on Eesti meedias lilled ja neid kinkivad mehed. Aga kus on naiste õigused, saavutused ja päriselt olulised teemad?

Eestit tutvustatakse sageli võrdsete võimaluste ja digiriigina, kuid paljude transinimeste jaoks on e-Eesti hoopis bürokraatia ja ekspertkomisjonide rägastik. Sascha Lumi jagab oma juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kogemust.

Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?

2.–8. märtsini toimub teist aastat naistenädal, mis kutsub naistepäeva tähistama viisil, mis ei piirdu vaid lillede ja kommidega, vaid keskendub naiste õigustele, turvalisusele ja rollidele ühiskonnas.

Ühiskondlikele normidele vastamine toob turvatunde, kuid iseolemise vabaduse hinnaga. Sotsioloogiatudeng Darja Sinitsõna kaardistab soolistatud ühiskonna mõju noore inimese arengule oma senise elu kaudu.

“Ma tegin sulle suppi.” Väike purgike tulikuuma oasuppi potsatab mu talvemantli peale.

“Minu keha, minu valik” on üldtuntud feministlik loosung, mis on väikese muudatusega tagasi Instagrami postitustes ja Euroopa poliitareenil.

Sloveeniast pärit Nika Kovač on kodanikualgatuse “Minu hääl, minu valik” üks juhtfiguure. Liikumine soovib tagada Euroopa Liidu rahastusel kõigile EL-i elanikele turvalise abordivõimaluse.

Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.

Tervishoid ei peaks sõltuma moraalihinnangutest ega “õigetest valikutest”. Miks universaalne solidaarsus on põhiõigus, mitte preemia, ning miks BMI ei sobi terviseriski hindama?

Naisi hakati täieõiguslike õppuritena Tartu Ülikooli vastu võtma 1915. aastal. Seda aastat loetakse Eesti naiste kõrghariduse alguseks. Kuid ükski algus pole eelloota, ükski võrdne õigus pole tulnud julgete naiste sihikindla pealehakkamiseta.

Eesti raamatu aasta esimestel päevadel täitusid sotsiaalmeedia kanalid postitustest, kus reflekteeriti oma raamaturiiuli sisu üle. Nende refleksioonide põhjal jäi kohati mulje, et tegemist on hoopis Eesti paiksooliste meesautorite loomingu aastaga.

Eesti dräägiskeene on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, sest juurde on tulnud uued tegijad, kes omakorda on loonud uusi esinemisvõimalusi. See kõik tähistab uue ajastu algust.

Nais- ja LGBTIQ-õiguslus on Euroopas juba mitukümmend aastat arenenud käsikäes. Nüüd aga ohustab seda arengut TERFlus. Seal, kus kinnitab kanda trans- ja kväärinimesi tõrjuv feminism, kaotavad toetuspinda nii naiste kui ka LGBTIQ-inimeste õigused.