Triinu Meres

2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.

Kuidas kujutada kehalist autonoomiat? Kuidas väljendada huvi ja soovi või hoopis vastumeelsust seksuaalsele tähelepanule või tegevusele?

Aws Jubair pagulas- ja LGBT+ aktivismist ja Amani projekti tööst Istanbulis.

Feministeeriumi toimetus jagab kogemust näituselt keskturu lihasaalis, soovitab lugeda raamatuid nii intersektsionaalsest keskkonnaaktivismist kui ka täiesti tavalistest inimestest. Peale selle soovitame vaadata huvitavat veebiintervjuud ajakirjaniku Masha Gesseniga, kes räägib mittebinaarsusest ja suhtumisest sellesse.

Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.

Keeleuurija Elisabeth Kaukonen kirjutab soospetsiifilistest sõnadest eesti keeles ja selgitab mitmel pool maailmas tehtud katsete najal, kas inimesed tajuvad neutraalsena vorme, mis kujutavad meest tüüpilise inimesena, ja milliseid kimbatusi võib kaasa tuua naissoovormide kasutamine.

Anamarija Tkalčec on Horvaatiast pärit feministlik aktivist. Feministeerium rääkis temaga Horvaatia poliitikast, abordiõigusest ja nõusolekuseadusest.

Artiklis selgitatakse, mida teha, kui kahtlustad, et sind või sinu kaaslast on uimastatud ning loo lõpust leiad infot, kust abi otsida.

Kristi Ockba võtab luubi alla, mis toimub praegu Iraanis – miks protesteerivad naised range režiimi vastu, kuigi see võib lõppeda karistuse või surmaga?

Karin Paulus kirjutab, et peaksime Rahvusringhäälingu suhtes olema nõudlikud. Seda eriti poliitikasaadete puhul nagu "Esimene stuudio".

Liis Konovalov kirjutab lasteaiaõpetaja töö keerukusest ja tasust, mis ta selle eest iga kuu arvele saab.

Et aidata lugejaid läbi pimeda oktoobri, soovitab Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik üht raamatut elust Rumeenias, teist kliimakriisipoliitikast ja peale selle võid seada sammud ühe märkimisväärse ajalooraamatu esitlusele. Eesti LGBT Ühing kutsub tähistama selle ajaloolise raamatu „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ ilmumist neljapäeval, 27. oktoobril Vabamus. 

Meediapädevuse kuul in sobiv feministlikult ajakirjanduse kui neljanda võimu tugevusi ja nõrkuseid vaadelda.

Ootame akadeemilisel uurimistööl põhinevaid artikleid naistest ja trans-inimestest Eesti ajaloos.

Kuidas võib puudulik seksuaalharidus noore – või ka vanema – inimese enesetunnetust ja heaolu mõjutada? Kogemuslugu räägib kokkupuutest seksuaalhariduse puudulikkusega elu eri etappides. Ühtlasi mõtiskleb loo autor, kuidas teadmistejanu ja allikakriitilisus võivad aidata seksuaalsuse kohta omal käel teadmisi otsida – aga seda pole õige eeldada kõigilt.Tihti tekitab infopuudusest tulenev teadmatus hirmu, häbi ja ühiskondlikku vastandumist. 

Katrin Tiidenberg selgitab, miks on oluline sotsiaalmeediale nõudmisi esitada ning mis roll on pornol sotsiaalmeediaplatvormide arengus.

Sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov rääkis muudatustest, mis soolise võrdsuse valdkonda ees ootab ja miks võtmekohtade värbamised veninud on.

Feministeeriumi uuenenud venekeelne toimetus koosseisus Jana Levitina ja Julia Tisler on tööle asunud ja kõigepealt jagavad nad oma septembrikuu plaane. Võib-olla kulub mõni soovitus teilegi ära?

Avaldame Feministeeriumi lugeja kogemusloo, milles ta kirjeldab oma mina kujunemise tingimusi varasest noorusest praeguseni. Hoiatus! Artikkel võib olla häiriv, kuna sisaldab seksuaalse ja vaimse väärkohtlemise kirjeldusi!

Toimetuse veerus lahkame feministlikku müsteeriumit, miks mehed, kes omavad kõike ja juhivad kõike, sealjuures nii kohutavalt õnnetud on.

Feministeerium rääkis värskelt CEDAW liikmeks valitud Marianne Mikkoga naiste õiguste edasi- ja tagasiminekust ja ÜRO naiste õiguste komisjoni tööst.

Seksuaalse väärkohtlemise ohvri loos kerkib esile mitu probleemi, mis tuleks lahendada, et ka välismaalaste elu Eestis turvalisem oleks.

MIlline on Ida-Euroopa geograafiline identiteet või täpsemalt geograafilisele identiteedile toetuva retoorika roll LGBT+ inimeste õiguste aruteludes?

Eveliis Padar kirjutab Sanna Marini tantsuvideost, et pidutsemine on inimlik, tants on eneseväljenduse viis, ja häbistamine on naiste kontrollimise vorm.