Kõik artiklid

Eestis näeme aga nn tühistamiskultuuri ohvritena inimesi, kes on oma positsiooni ja privileegidega harjunud ning ei pea tõenäoliselt kunagi ohvri kingadesse astuma.

Sel korral annab Feministeeriumi projektijuht Kaimai Kuldkepp kolm soovitust uue aasta alguseks. Kutsume Tanja Muravskaja näituseid vaatama, ulatame abikäe, kui su uusaastalubaduseks on naissoost kirjanikke lugeda või neist rohkem teada ja soovitame kontserdielamust.

Mehepilk (ingl male gaze) on viis, kuidas ühiskonnas naisi nähakse ja visuaalselt kujutatakse – heteroseksuaalse meessoost iha objektina.

Kas olete märganud, et vaktsiinivastased üle maailma kasutavad aeg-ajalt oma kampaanias sloganit "My body, my choice!"?

Moraalifilosoofia sõlmküsimused  – õige ja vale koos põhjenduste ning rakendustega  – on paratamatult olnud feministlike lähenemisviiside fookuses. Kuidas teistmoodi saakski? On feminism ju häbenemata poliitiline ning kus mujal on need poliitika juuredki kui mitte moraalis.

Ajaloolane Milvi Martina Piir kirjutab, kuidas on suhtumine naiste tervisesse saja aasta jooksul muutunud.

Vahur Aabrams analüüsib homoseksuaalsuse kujutamist psühhiaater Heiti Kadastiku käsiraamatus „Vestlusi noorukitele“ (1966).

Majandusprotsessid mõjutavad fundamentaalselt ühiskonnaelu, soosuhteid, võrdseid õigusi ja kõiki inimesi. Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik soovitab teoseid, mis on ühel või teisel viisil seotud majandusega.

Kas mäletate hetke, kui olite valmis tunnistama: „Olen feminist“? End feministina määratleda ei pruugi olla üldse lihtne.

Üheskoos looduses aja veetmine aitas turvalises õhkkonnas argielust välja lülituda ja seda koos sinuga sarnaseid väärtusi jagavate inimestega.

Kiire pildianalüüs sellest, kuidas Eesti meedia naisi ja mehi esitab ning soolisi norme hoiab ja toodab.

Kõige enam on võistlusspordis tähelepanu pööratud transsooliste naiste välistamisele. Neis nähakse ebaausat eelist võrreldes naistega, kelle sugu oli juba sünnihetkel määratud naisena.