Utoopiasari. Emadus ja kliimaäng
Kui me vaid kõik oleksime hoolsad ja teeksime eetilisi valikuid! See hoiak jätab aga arvesse võtmata suurema pildi: suurkorporatsioonid ja nende keskkonnakahjuliku tegevuse, fakti, et kliimamuutused ja saastatus mõjutavad inimesi erinevalt, olenevalt, kus nad elavad ja millised on nende elutingimused.
Naised, püsige kodus!
2019. aastal registreeriti Eestis 4119 perevägivallakuritegu, mis on võrreldes 2018. aastaga 14% rohkem. Arvata võib, et 2020. aasta arvud on suuremad.
Detsember: aeg muutuda koguduseks
Kirjutasime Eesti inimõiguste olukorra variraportis naiste õiguste olukorrast. Toome välja mõned teemad, mis meie arvates tähelepanu vajavad.
Ainult mäletades saab seksuaalvägivallast paraneda
Kui oled kogenud lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist, otsi abi. Kirjuta aadressil tugigrupp555@gmail.com, venekeelse grupi aadress on rus.gruppa1@gmail.com.
Abordi kättesaadavus on elementaarne
Kui riigikogu annab oma “õnnistuse” teadusevastaseid ja häbistavaid regulatsioone nõudvatele sõnavõtjatele, on see lubamatu pööre. See on ühiskonna alt vedamine.
Erinevusfeminism – üks vanemaid feminismisuundi, mis taas päevakajaline
Erinevusfeminism koondab neid feminismisuundi, mille kohaselt tuleb õiglase ühiskonna ehitamisel arvesse võtta meeste ja naiste erinevusi.
Suutmissurve kõnekeeles
See artikkel räägib suutmissurvest meie argikeelekasutuses ning sellest, miks ja kuidas suutmissurvelist keelt vältida. Artikli eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust keelekasutuse võimalustest luua sõbralikku, ohutut ja heatahtlikku ühiskonda.
Kuidas olla LGBT kogukonna liitlane? 15 ideed
Igal ühel meist on oskused ja vahendid, mis võivad LGBT+ kogukonna elu paremaks teha.
Kehakarvad, tõepoolest
Ma mäletan, et alguses oli tõrge. Mul tekkis tookord uudishimu, et kui pikaks need karvad üldse kasvaksid ja kuidas see oleks. Ja mitu korda ajasin uuesti ära, sest maru imelik oli. Nagu mees. Nagu vale. Aga pärast vist kolme korda allaandmist leppisin endaga ära.
Quo vadis, vabadus, võrdsus, õvedus*?
Heaoluriikide kultuurilised hierarhiad võivad ju erineda Eesti omadest, aga võrdse kohtlemise printsiip on mõeldud kõigile, sõltumata nende sissetulekust ja sotsiaalsest positsioonist, riiklikest teenetest või iseloomuomadustest.
Ei, Jüri ja Helir-Valdor, Eestis ei ole inimõigustega kõik korras
Üks kummalisemaid reaktsioone Mart Helme DW intervjuule oli koalitsioonipartnerite kiire kinnitus, et Eestis on inimõigustega kõik korras. Aga ei ole.
Kas päriselt vabatahtlikult lastetud üldse eksisteerivad?
Heleene Suija kinnitab oma magistritöö põhjal, et vabatahtlikult lastetud inimesed on päriselt olemas ja et neil ei ole midagi "viga".