Christiana Sammal

Enne valimisi piilume kandideerivate naiste käekottidesse. Mida peidab enda kotis Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Merike Värik?

Meilt on küsitud, kas käekottidele keskendumine mitte ei kinnita stereotüüpe naissoost poliitikute kohta, nii et kirjutame oma mõtetest veidi pikemal

Enne valimisi piilume kandideerivate naiste käekottidesse. Mida peidab enda kotis Sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Krista Kampus?

Ärme võtame lastelt seda võimalust ära oma isadega senisest rohkem aega koos veeta just väikelapseeas!

Enne valimisi piilume kandideerivate naiste käekottidesse. Mida peidab enda kotis Airis Meier, kes kandideerib Reformierakonna nimekirjas?

Aga kuidas teha nii, et esimene eelarvamus ei oleks soopõhine?

Enne valimisi piilume kandideerivate naiste käekottidesse. Mida peidab enda kotis Isamaa nimekirjas kandideeriv Janika Gedvil?

Enne valimisi piilume kandideerivate naiste käekottidesse. Mida peidab enda kotis roheliste nimekirjas kandideeriv Kadri Sikk?

Feministeerium soovib kaasa aidata, et järgmises riigikogus oleks rohkem naisi. Seepärast tutvustame lähinädalatel põnevaid naissoost kandidaate erinevatest erakondadest.

Veebruari uudiskiri: avati ööpäevaringselt tegutsev ohvriabi kriisitelefon ja veebileht, üks kuu Riigikogu valimisteni, Pille Pagan-Tsopp sai naistevastase vägivalla vastu võitleva organisatsiooni presidendiks.

Kas tasakaal töö ja pere vahel on saavutatav ka tavaliste naiste jaoks? Kas edukas karjäär ja õnnelik emadus välistavad teineteist?

Loomulikult soovitame valida naist! Põnevate naistega kes kandideerivad, saate Feministeeriumi veergudel tutvuda juba lähinädalatel.

Mindfulness on viis stressi ja ärevuse ennetamiseks ning nendega toimetulekuks. Kuidas seda aga kasutada nii, et sellest ei saaks kapseldumine, vaid enese arendamine laiemal tasandil?

Ma püüan mõista, kas mulle ainult tundub nii või on tõepoolest kätte jõudnud hetk mu partnerist lahku minna.

Õpetajate streik on naiste streik. See on soolise võrdõiguslikkuse streik mitte ainult seaduses, vaid ka materiaalses tegelikkuses.

Veebruar toob kaasa maiuspalu nii kinodes kui ka näitusesaalides. Feministeerium on välja valinud oma viis lemmikut, et kultuurijanusel oleks lihtsam aega sisustada.

Kas ajad muutuvad? 1980. aastatel tähendas ahistamine seda, et olid kuum. Vägistamisstseenid filmides olid naljakad. Kõige naljakamad olid aga blondinaljad.

Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).

Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajaloost. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.

Nagu igal teisel naisel, on minulgi ammendamatu varasalv lugusid, kuidas mind nooremas põlves ahistati. Siia alla käivad sobimatud puudutused, verbaalsed nilbused, seksuaalse alatooniga ähvardused ja mis kõik veel.

Triin Toomesaar kirjutab, et naiste marss pole meeste vastu. Naiste marss on ühe unistuse poolt! Ja sinna on oodatud ka Isamaa esindajad.

Kristi Saare kirjutab, et Eesti on uhke selle üle, et oleme digitaalselt hästi arenenud riik ja küsib miks ei võiks me olla ka sotsiaalselt arenenud riik?

Nullkulu blogija Maryliis Teinfeldt kirjutab, miks naiste marss ka kliimamuutuste vastu astub. Lühidalt kokkuvõttes siis ei saa keskkonnaprobleeme isoleerida sotsiaalsest õiglusest.

Igasugune poliitika on kõigepealt võitlus avaliku ruumi eest. Võitlus selle eest, kelle huvid ja mured üleüldse kuuluvad „turuplatsil“ arutamisele ja kelle omad jäävad pelgalt „eraasjaks“.