Elise Rohtmets

Kuni riiklik perepoliitika keskendub kolmanda lapse sünnile, mille eel ja järel toimuv pole eriti oluline, seni ei taha inimesed saada ka esimest last, sest sellega on oht enda elu lõplikult tuksi keerata. Feministliku positiivse programmiga tõttab Eestile appi Elise Rohtmets.

Asi on selles, et JP ankurdab oma kuulajat emotsionaalse tõe kaudu, mida ükski faktikontroll ei heiduta.

Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.

Siin me nüüd oleme, aasta on 2022 ja Saku Suurhall täitus, et kuulata peretuuri etteastet sellest, kuidas üks mees käsib toa ära koristada.

Elise Rohtmets kirjeldab vaadet Overtoni aknast pärast EKRE iket nii, et pilt mitte ei nihkunud paremale, vaid laienes paremale.

Solidaarsus on feminismis ühemõtteliselt kesksel kohal, kuid strateegiaid selle loomiseks ja hoidmiseks on feminismi sees mitmeid.

Erinevusfeminism koondab neid feminismisuundi, mille kohaselt tuleb õiglase ühiskonna ehitamisel arvesse võtta meeste ja naiste erinevusi.

Radikaalfeministide järgi ei jää soojaotusel põhinevast võimuerinevusest puutumata ükski eluvaldkond – ebavõrdsus ulatub magamistoast presidendivalimisteni välja.

Radikaalfeministid tõdevad, et naiste assimileerimine meeste järgi tehtud maailma ei too kaasa nende täielikku majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset iseseisvust.

Võrdsusfeminism on silt, millega võetakse kokku kõik feministlikud teooriad, mille kohaselt mehi ja naisi tuleb õiglases ühiskonnas kohelda võrdselt.

Abielust sai feministliku arusaama järgi vangla, mis võtab naiselt väärikuse, tambib ta kõnelevaks kodumasinaks ja röövib tema isikupära.

Eelmisel nädalal kirjutati Delfis esimest korda teadlikult krüptofašistlikust ilmingust.

Õõvastav on see, et Eesti poliitiline diskursus on jõudnud punkti, kus ka keskmine tsentrist möönab, et meil on mindud liiga äärmuslikuks ja seda pigem vasakult. Millele siin viidatakse?

Kultuurifeminism (cultural feminism) on katustermin, kuhu alla kuuluvad käsitlused, mille järgi meestel ja naistel on essentsialistlikud ehk põhiolemuslikud erinevused ja naiselikkusel objektiivne sisu ning eriline moraalne väärtus.

Saatest “ Suud puhtaks ” on nüüdseks juba paar nädalat möödas. Seal öeldu ja sellele järgnenu aga kõnetab ikka veel. Osutada, et leidub inimesi , kes keskkonnakaitse eesmärgil lastesaamisest loobuvad, ei ole üleskutse alustada Eesti rahva välja suretamist. Lihtlabane viide, et inimeste väärtushinnanguid on igasuguseid,

Tallinnas Polymeri külje all asub Ülase keskus ehk 65 ruutmeetrit pinda, kuhu mahub palju ilusaid ideid ja inimesi. Oled Sa meist kuulnud?

Me ei saa sajaks aastaks maailmale pausi panna, vaikselt tolerantsemaks marineeruda ja oodata, mil ühed või teised väärtused hauda lähevad.

Mis tähtsust sellel on, kas rassideks jaotamisel on bioloogiline alus või on see vaid lahterdaja kultuurist lähtuv väljamõeldud kategooria?

Praegu paistab mulle kõige suuremaks takistuseks olevat uskumus, et võrdõiguslikum ja hoolivam ühiskond teeb meid nõrgaks.

Feministeeriumi külaliskirjutaja TÜ filosoofiatudeng Elise La Silva kirjutab naistevahelistest (töö)võrgustikest evolutsiooniteooria seisukohalt.