Kevin Rändi

Sul ei ole siin midagi öelda. Ära vaata telefoni, kui ma sulle kirjutan!

Aprilli lõpus sai sotsiaalministriks Tanel Kiik. Feministeerium kohtus uue ministriga, et uurida, milliseid algatusi on oodata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas.

Räägitakse, et fotograafia suudab näha inimese hinge. Anna-Stina Treumund näitab, kuidas fotograafia abil kadunud hingi taasluua.

Eestis pidavat saama varsti otsedemokraatiat harrastada – valitsusläbirääkimiste ajal reklaamis üks partei seda, kui võimalust tühistada kooseluseadus.

Tallinna feministlik foorum toimub 2.11.19 Tallinnas. Kas sinul, sinu organisatsioonil või grupil on idee, millega tahaksid programmis osaleda? Saada oma idee kuni 8. augustini.

Olla naine postsovetlikus riigis on juba piisav katsumus. Mõte, et naised on inimesed, kel on oma arvamus, on võõras.

Aimar Ventsel kirjutab episoodist alternatiivroki ajaloos, mis on omalaadne verstapost feministliku pikkpeetri näitamisel.

Natsionalismi ja ksenofoobia suurenenud levikule nüüd ja praegu on hoogu andnud palju nähtusi.

Juuni uudiskiri: USA osariigi Alabama karm abordiseadus, europarlamendi valimiste tulemused ning Eesti alkoholitööstus versus Eesti teaduse arendamine.

Europarlamendi valimised on selleks korraks läbi ja Eesti kattus muljetavaldavas mahus roosa lögaga.

Juunis avab lõpuks Tallinnas muuseum, millest on kaua sahistatud ning meie rõõmuks avatakse see queer-feministliku näitusega. Juunis tasub sõita ka Vilniusesse ja Helsingisse või lebada kodus diivanil ja vaadata head filmi.

Mari-Liis Sepper vestles Masha Gesseniga Tallinnas keelest, Trumpist ja sellest, kuidas hoida praeguses poliitõhustikus oma vaimset tervist.

Soome ühiskond pole kunagi olnud täiesti valge ja ei saa selliseks ka kunagi, siin on alati elanud erisuguseid kogukondi.

Ave Taavet kirjutab, kuidas naiskangelased nõukogude kinoekraanil peegeldavad riikliku ideoloogia muutumist ajas.

Seda kirjatükki innustasid mind kirjutama arvukad artiklid peamiselt portaalides Objektiiv ja Uued Uudised, kuid ka mujal, kus targad ja vihased mehed sõna saavad.

Olen veendumusel, et palju õiglasem on kahetseda seda, et pesamuna pole, kui seda, et pesamuna on. See on minu viis vastutust võtta. Kaasnähtusena tunnen kergendust, sest mul kulub tulevikus vähem raha rasestumisvastastele vahenditele, sest pean arvestama üksnes võimalike kondoomikuludega.

Mai uudiskirjas: naistevastane vägivald, heitlused (enese)tsensuuri ja sõnavabaduse rindel, kahe tippajakirjaniku lahkumine.

Eestil on uus valitsus. Seal on kaks naist, kaks Jüri, kolm Marti ning hunnik skandaale, mis tekkisid juba enne valitsuse ametivande andmist.

Maikuus saab abordikomöödiat, Jarõna Ilo kunstitöötube ning parempopulismiteemalisi loenguid. Lisaks ilmus äsja raamat kunstist teha mitte kui midagi. Feministeerium on välja valinud oma viis lemmikut, et kultuuri- ja teadmistejanusel oleks lihtsam aega sisustada.

Sellegipoolest panevad mind hetkel muretsema Eesti asjad, nimelt see, et ühe partei esindajad, kes moodustasid koalitsiooni, käituvad täpselt nii, nagu oleks neile kuri vaim sisse läinud.

Aborti ümbritsev trauma tuleb väljastpoolt ja on kunstlikult tekitatud – naine on talle omistatud süütundest mõjutatud ja see võib olla konfliktis tema enda sisetundega; kogu vastutus pannakse naisele; puudulik adekvaatne tugistruktuur jmt on kõik trauma osad.

Feministeerium kohtus tervise- ja tööminister Riina Sikkutiga, kes vastutas ametist lahkuvas valitsuses soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade eest.

Lasteriiete värvikoodidest pole pääsu, ka siis kui lapsed ise mässavad.

Aprilli uudiskirjas: EKREIKE koalitsioon, naiste kehaline autonoomia, uued liikumised, vastupanu ja solidaarsus.