Fookuses
anti-gender
Toimetuse veerg. Mis on ühist sooideoloogial ja tühjal kruusil?
Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.
Euroopa feminismi killustumine. Kuidas seab TERFlus ohtu aastakümneid edusamme?
Nais- ja LGBTIQ-õiguslus on Euroopas juba mitukümmend aastat arenenud käsikäes. Nüüd aga ohustab seda arengut TERFlus. Seal, kus kinnitab kanda trans- ja kväärinimesi tõrjuv feminism, kaotavad toetuspinda nii naiste kui ka LGBTIQ-inimeste õigused.
Soovastane liikumine. Kes kaotab, kui ründad vähemusgruppe?
Kust tulevad mõisted sex ja gender, kuidas neid eesti keelde tõlkida ja miks soovastane retoorika on probleem, mis ei puuduta ainult vähemusgruppe? “Ära kaaguta” saatejuhid Greta Roosaar ja Kadi Viik rääkisid mõistetest, TERFlusest ja soovastasusest kui hübriidrelvast.
Istanbuli konventsiooni KKK
Istanbuli konventsiooni kohta levib palju müüte ja väärinfot. Vastame sagedastele küsimustele Istanbuli konventsiooni kohta.
Ühiskond
Kõik artiklid
Tingimuslik solidaarsus – kuidas viilutada inimlikkust?
Tervishoid ei peaks sõltuma moraalihinnangutest ega “õigetest valikutest”. Miks universaalne solidaarsus on põhiõigus, mitte preemia, ning miks BMI ei sobi terviseriski hindama?
Hambaarstieksam tõi naised ülikooli juba enne ametlikku vastuvõttu
Naisi hakati täieõiguslike õppuritena Tartu Ülikooli vastu võtma 1915. aastal. Seda aastat loetakse Eesti naiste kõrghariduse alguseks. Kuid ükski algus pole eelloota, ükski võrdne õigus pole tulnud julgete naiste sihikindla pealehakkamiseta.
Nõusolekuseadus ajakohastab seksuaalvägivalla mõistet
Seksuaalvägivalla regulatsioon on õiglane siis, kui see peegeldab reaalsust, mitte ei lähtu vägistamismüütidest. Seks on konsensuslik tegevus ehk selle vajalik tingimus on kõigi osapoolte eelnev nõusolek. Sellest saavad eestlased aru. Nüüd on aeg seadus järele aidata.
Eesti jääb soolise võrdsuse rongist maha
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) koostatud indeks annab Eestile karmi hinnangu. Meie probleem on iseend taastootev ebavõrdsus, mis mitmes valdkonnas toimub nii hästi, et iga aastaga jääme Euroopa keskmisele üha kaugemale sappa sörkima.
Kultuur
Kõik artiklid
Head jätku, raamatuaasta! Feministeeriumi raamatusoovitused
Eesti raamatu aasta esimestel päevadel täitusid sotsiaalmeedia kanalid postitustest, kus reflekteeriti oma raamaturiiuli sisu üle. Nende refleksioonide põhjal jäi kohati mulje, et tegemist on hoopis Eesti paiksooliste meesautorite loomingu aastaga.
Soomäng ja sädelus ehk Eesti dräägi renessanss
Eesti dräägiskeene on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, sest juurde on tulnud uued tegijad, kes omakorda on loonud uusi esinemisvõimalusi. See kõik tähistab uue ajastu algust.
Feministeeriumi koomiksite loomekonkurss on avatud
Saada oma aus, isiklik ja intersektsionaalse lähenemisega konkursi jaoks loodud töö hiljemalt 10.12 kell 10.00. Auhinnafond 1500 eurot jaguneb kuni viie autori vahel.
F-sõna 14 aastat hiljem
Oma kogemustest ja feminismiga suhestumisest rääkisid esimese Ladyfesti korraldajad.
Põnevat sõnastikus
Maailm
Kõik artiklid
Marianne Mikko: Buhhaara vaip Genfis ehk naistest, kel pole häält
ÜRO istung Genfis tõi päevakorda küsimuse, kuidas rääkida naiste õigustest riigis, kus Taliban on need hävitanud.
Läti otsustas astuda välja Istanbuli konventsioonist. Mis on tegelikult selle taga?
Läti parlament hääletas Istanbuli konventsioonist lahkumise poolt. Otsuse taga olid poliitilised manööverdused, populistlikud suundumused ja võimalik Venemaa sekkumine.
Inimõiguste advokaat Natasha Latiff: „Leidsin Afganistanist ühtekuuluvuse ja inimlikkuse“
„Mida arvate naiste õigustest?“ mõjub Afganistanis eelarvamuslikult, kuna seda esitades kujutad sa endast läänelike pealesurutud väärtuste ja poliitika esindajat. Nii et õppisin nende küsimuste ja vastuste kaudu tundma oma eelarvamusi.
Kui küla vägistab: Dominique Pelicot’ kaasus
Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.