Detsember: aga ise ta ju oli selline
Ükskõik kas jutt käib koolikiusamisest, naistevastasest vägivallast või poliitilisel demonstratsioonil kellegi pikali lükkamisest ja löömisest, lastakse ikka see sama vana põhjendus käiku: aga ise ta ju…
Kuidas saada feministiks? 9. lugu. Mikk Pärnits
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajaloost. Seekord kirjutab Mikk Pärnits. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
Kuidas saada feministiks? 8. lugu. GMA
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
Neli aastat elu. Naise seisundi ja kuvandi muutumisest Esimeses maailmasõjas
Milvi Martina Piir kirjutab, et Esimene maailmasõda paiskas segi naiste reaalsuse, kuid veelgi enam ettekujutuse naistest.
Sa kas oled feminist või pooldad vägivalda. Vahepealseid variante pole
Paljud ei tea, ei saa aru, mida feminism tähendab.
Varane valimisvõitlus, ärimehe näoga riigireform
Novembri uudiskirjas: tulevate valimiste loosungid ja esinumbrid, Riigireformi Sihtasutuse ettepanekuid ja viipekeeletõlgi õppekava sulgemine.
Kuidas saada feministiks? 7. lugu. Piret Eesmaa
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Seekord kirjutab Piret Eesmaa. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
Kodutus Iirimaal on naise näoga
Levinud ideoloogia kohaselt tähendaks võrdõiguslikkus justkui laiskadele inimestele hea elu võimaldamist, märkamata esmapilgul nähtamatuid takistusi, mis tingitud struktuursest ebavõrdsusest.
Vanemad naised on oma välimusega rohkem sinapeal kui nende nooremad sookaaslased, samuti näitavad uuringud, et nad saavad lähedastest füüsilistest suhetest rohkem naudingut.
Kuidas saada feministiks? 6. lugu. Brigitta Davidjants
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Seekord kirjutab Brigitta Davidjants. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
November: mida arvavad venekeelsed naised?
Kõigi hääl ei kosta avalikus diskussioonis välja, olgugi, et meedia on praegu demokraatlikum kui iialgi varem. Palju me teame puuetega naiste või pagulasnaiste elust Eestis? Milliste rõõmude ja muredega puutuvad kokku eakad naised ning mis juhtub, kui omavahel ristuvad vanussurve ja sooline ebavõrdsus? Millised on venekeelsete naiste kogemused?
Kuidas saada feministiks? 5. lugu. Dagmar Kase
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Seekord kirjutab Dagmar Kase. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
Keskiga, elurõõm ja sotsiaalsed ootused
Kuuldavasti ei käi paljud keskealised ja vanemad presidendi vastuvõtule kutsutud nimekad naised sel üritusel just hingehalvavas kartuses sattuda meedia moepolitsei hambusse kategoorias „selle aasta suurim moeämber“.
Liisa Oviir: milline võiks olla uus naisliikumine?
Hiljuti teatas Liisa Oviir (SDE), et ei kandideeri uuesti riigikokku ja soovib muuhulgas luua ühenduse, mis võtaks naiste õigustega seotud teemadel sõna. Feministeerium kohtus temaga, et lähemalt uurida millega uus naisliikumine tegeleda võiks ning millist rolli poliitikakujundamises täita.
Kuidas saada feministiks? 4. lugu. Anna-Maria Penu
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Seekord kirjutab Anna-Maria Penu. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
Kuidas saada feministiks? 3. lugu. Grete Teigamägi
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajalugu. Seekord kirjutab Grete Teigamägi. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.