Kevin Rändi

Paremaid kombeid nõutakse tihti ka ühiskondliku õigluse teemade internetifoorumites, kus vaidluse leegitsema kippudes viitavad taktitundele eelkõige need, kellele konkreetne küsimus tema enda privileegi tõttu ebaoluline või ebamugav tundub.

Kunagi sotsiaalministeeriumis töötades võtsin vastu üksjagu telefonikõnesid murelikelt kodanikelt. Neid oli igasuguseid, aga meelde on jäänud need imelikud. Näiteks mees, kes helistas ja pahandas, et raadios soolisest palgalõhest rääkisin, sest teda “ei ole kunagi diskrimineeritud”.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et mida sagedamini uuringuid teha, seda parem tervisele see on, siis paraku ei ole see nii.

On terve ports laule, mida oleme rõõmsalt kaasa ümisenud ja ühel hetkel sõnadesse süvenedes vakatanud.

Feministeerium sai loodud selleks, et Eesti feministlikel häältel oleks oma platvorm. Aastaid tundus, et peamiselt kõnelesid võrdõiguslikkuse eest üksikud poliitikud või mõned riigiametnikud ning vähe oli kuulda feministliku kogukonna häält. Feministeeriumi eesmärk oli – ning jätkuvalt on – pakkuda hästi argumenteeritud arvamuste paljusust. Meie toimetuse liikmete ning ka lugejate seisukohad ja taustad on mitmekesised.

Üksteise isiklikku ruumi suhtuti lugupidavalt ja ka kontserdi esireas oli piisavalt õhku ja ruumi rahulikult seista ning isegi ruumi omas rütmis liikuda.

Septembrikuu uudiskiri: vaesus ja majanduslik vägivald Eestis, palgalõhe valgusfoor ning HPV vaktsiini mõju Soome tütarlastele.

Kutsusime lugejaid jagama oma lugusid, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.

Selle suve hakul oli mul klassikokkutulek – nimelt möödus põhikooli lõpust 20 aastat.

Laia joonega on mitme Ida-Euroopa riigi ühised probleemid vähenev rahvastik, vaesus ja majanduslik ebavõrdsus ning konservatiivsed suundumused, mis „perekondlike väärtuste“ nime all rõhuvad nii naiste kui ka soo- ja seksuaalvähemuste õiguseid.

Mikk Pärnits näeb paralleele tänapäeva esoteerikaäri ja Ameerika viiekümnendate koduperenaise kuvandi turundamise vahel.

Madonna sai möödunud nädalal 60. Otsime sel puhul vastust igipõlisele küsimusel – on’s tegemist feministliku artistiga või mitte?

Alustuseks ajast – arusaadavatel põhjustel tekitab „(Mitte just) armastuslugu” kiusatust kõrvutada Rebeka kogemust enda mälestustega ja arutleda, kas romaanis on ikka usutavalt kujutatud 90ndaid, noorust ja ühe tüdruku teismeiga.

Abielus heteroseksuaalsete isade puhul on tüüpiline, et nad saavad kõige madalamaid tulemusi lapsevanemana osalemises ja lastekasvatusoskustes, aga nende tulemused paranevad märgatavalt, kui nad peavad toime tulema üksikvanemana.

Kas selleks, et last armastada, peab teda ise kandma?

Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel olnud tuliste vaidluste keskpunktis kaks teemavaldkonda.

Pärast seda, kui mu CD-mängija katki läks, kuulan ma muusikat raadiost.

Eelmiste nädalate olulisemad teemad: Feministeeriumi lugejauuring, Maailma Terviseorganisatsiooni otsus ja “Virginia Woolf Sind Ei Karda!” grupi uus kodukord.

Feministeerium on tegutsenud juba üle kolme aasta. Suviseks nokitsemiseks pakume võimalust meile tagasisidet anda ja nii meie arengule toeks olla.

Eestis kehtib alates 2011. aastast protsendikunstiseadus, mistõttu uue riigihoone ehitamise eelarvest 1% peab minema uue hoone sisse kavandatud kunsti tootmisele.

Töötan ühe väikse tiimi juhina ja nagu iga teine juht, saan minagi regulaarselt enda aadressil kriitikat.

See juhtus nii viisteist aastat tagasi, kui mu lähimat sõbrannat tabas psühhoos.

Uudiskiri 26.05–19.06: õiglustunnet haavanud riigikohtu otsused, samasooliste paaride võrdsed elamisloaõigused Euroopa Liidus ja Baltic Pride’i marss Riias.

Muu hulgas rääkisime vaesusriskist venekeelse kogukonna naiste seas, vanemaealiste inimeste õigustest, naistevastasest (seksuaal)vägivallast ja inimõiguste suundumustest laiemalt Euroopas.