Kai Part

Abordiõigus on maailmas mõnevõrra paranenud. Eestis aga toimub Elu Marss ja peapiiskop leiab, et aborti võib vaadelda kui lähisuhtevägivalla üht alaliiki.

IT-huviringides osalevad poisid puutuvad kokku paljude IT-alaselt võimekate poistega, aga mitte tüdrukutega ning tüdrukute puudus neis ringides võib tekitada tunde, et tüdrukud ei saagi IT kasutamisega hakkama või ei sobi sellega tegelema (sest muidu oleksid nad ju siin).

Seks ei ole üks kohutav pahe ja seksuaalkasvatus ei ole seksi propageerimine.

Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik on välja valinud oma lemmikud, millega suve viimaseid päevi sisustada.

Kahjuks tundub, et inimestel on tekkinud aina suurem segadus sõnavabaduse kontseptsiooniga. Feministeerium on valmis lahkelt appi tulema, koostades väikese spikri.

Äge on siin feministidega, kus iga uus kursus algab tutvustusega, millist asesõna sa soovid, et sinule osutamiseks kasutataks – kas he/she/they.

Naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis, liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga.

Täna ilmus Postimees.ee arvamusküljel ja paberlehes artikkel “Varro Vooglaid: kodanikuühiskonna illusioon ja õigusriigi paroodia”, mis sisaldas valeväiteid.

Me ei tea, kui kaua selle olukorra lahendamine aega võtab, aga üüriarve, honorarid ja tööjõumaksud ei oota. Kui sul on võimalus, siis kaalu annetamist.

Pane oma teadmised naiste ajaloost ja feministlikust mõttekultuurist proovile.

Puhkamist on vaja selleks, et pingutusest taastuda. Et olla inimene, mitte tootmisüksus. Et olla väärtuslik ilma saavutusteta. Juulis puhkame meiegi.

Me kasutame sookategooriaid kontekstides, kus nad on üleliigsed ja kus me võiks inimesi kategoriseerida mõne sobivama tunnuse alusel.

Õpeta lastele, et inimesed ise on tähtsamad kui nende nahavärv. Aga mitte ainult – lisa sinna juurde teadmine, et nahavärv võib oluliselt mõjutada seda, kuidas neid mitmesugustes olukordades koheldakse.

Radikaalfeministide järgi ei jää soojaotusel põhinevast võimuerinevusest puutumata ükski eluvaldkond – ebavõrdsus ulatub magamistoast presidendivalimisteni välja.

Jüri Kolk kirjutab oma utoopias, et ta tahab lihtsaid asju. Selliseid, millest ise võidab. Ja muidugi ka selliseid, millest võidavad kõik ülejäänud.

Feministeeriumi utoopiate sarjas ilmub Laura Vilbiksi novell "Punane".

Õnneks on Black Lives Matteri protestidest ja toetusavaldustest näha, et vähemalt osa „valgest“ maailmast on valmis tunnistama üles oma mineviku patud ja paluma vabandust.

Utoopiad peavad puudutama soosuhteid ja soorolle, tahavad nad seda või ei.

Kõik on võimalik siis, kui me suudame ette kujutada, milline tulevik olla võiks.

Tähistasime selle aasta alguses 5. sünnipäeva ja tahame küsida, mida sa oma lemmikult Eesti feministlikult väljaandelt ootad.

Radikaalfeministid tõdevad, et naiste assimileerimine meeste järgi tehtud maailma ei too kaasa nende täielikku majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset iseseisvust.

Juunis pulbitseme ja võtame endale vabadusi. Podcast on tagasi, kontor on taas avatud, üritused on taas alanud ja lugejad saavad jälle kaasa rääkida.

Antropoloog Aet Annist kirjutab, et küttimine ja korilus käivad käsikäes, soorollid pole sugugi selgepiirilised ja nii ohtlikkuse kui tootlikkuse poolest tõuseb esile hoopis korilus.

Võimalus ennast ja oma seksuaalsust ausalt väljendada ning olla selles aktsepteeritud ja hinnatud, on midagi hingeülendavat.