Kai Part

Viimasel ajal kirjutatakse palju selliseid apologeetilisi tekste, milles küsitakse, kas meestele omane agressiivsus pole mitte bioloogiline – või vähemalt osaliselt bioloogiline – probleem.

Feministlikus kõnes kuuleb tihti tõdemust, et patriarhaalsed struktuurid tuleks murda.

Uudiskiri 20.01–10.02: naised pole sünnitusmasinad, preemiatega pärjatati mitmed silmapaistvad naised, töölised streigivad Rakveres. Uudiskirja lõpus leiad põnevaid feministlikke tegutsemis- ja lugemissoovitusi!

Viimasel ajal on justkui trendiks muutunud inimeste kiitmine aususe eest, kui nad väljendavad ülimalt subjektiivseid seisukohti, kahtlaseid väiteid või lihtsalt valetavad. Aususe kriteerium ei ole enam tõerääkimine, mitte-valetamine, vaid see, et sa “julged” midagi öelda.

Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).

Veebruar on LGBT+ ajalookuu. Sel puhul kogusime kokku seitsme eri põlvkonna naise lood sellest, kuidas nad avastasid, et armastavad naisi.

Ma olen üks teie seast. Täitsa asjalik mees – käin tööl, tarbin kultuuri, tegelen arvukate hobidega, maksan makse, toimetan veel erinevate projektide kallal ja muidugi võtan osa elukestvast õppest.

Elada oma elu, andmata alla ähvardavale keskkonnale – see on minu meelest hoopis tugevuse märk.

Uskumatu, kui erinev on olla mees või naine.

Kuna selles debatis on väidetud, et justiitsministri teod on olulisemad kui tema sõnad, siis tuletan algatuseks meelde mõne teod. Vähem kui aasta tagasi keeldus Reinsalu seksuaalse ahistamise mõistet karistusseadustikku lisamast, sest see oleks tema arvates ebaotstarbekas “ülereguleerimine”.

Optimist minus usub, et see kriis ongi kõige autentsem viis Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistada. Me oleme justkui palutud osalema suhteliselt avangardses publikuosalusega kestvus-performance'is, kus auditoorium on ühtlasi osaline, kes saab käike ja keerde mõjutada ja valida.

Tuntud tipp-ärimees Urmas Sõõrumaa viibis mõni aeg tagasi vaimse puhastumise eesmärgil kuskil kaugel maal kinnises pimedas ruumis ning saavutas uue taseme valgustatuse. Ta harrastab mitmesuguseid vaimseid ja füüsilisi praktikaid ja ka populariseerib neid avalikkuses pidevalt.

Uudiskiri 01.01–20.01: aasta esimesel kuul jätkasime arutelu vägivallateemal, rõõmustasime Rebeka Põldsami tunnustamise üle Sirbi laureaadina ning nüüd ootame, kas justiitsminister Urmas Reinsalu astub oma sõnavõtu tõttu tagasi.

Ma ei kuulanud The Cranberriest tiinekana, kuigi oleks võinud.

Nii näebki suur osa Eesti inimestest, et ahistamisest rääkimine on nõiajaht. Valge mehe tagakiusamine.

Eesti Vabariigis võiks kodanikel olla õigus oma arvamust avaldada, petitsioone koguda, rahumeelseid meeleavaldusi korraldada jne ilma, et justiitsminister juhitavuse kaotaks.

Erandkorras ja ilma hääletusprotseduurita otsustasime käesoleva aasta šovinisti auhinna anda üle juba 16. jaanuaril, sest peame ebatõenäoliseks, et keegi aasta jooksul sellist taset ületada suudaks. Auhind läheb Eesti Vabariigi justiitsminister Urmas Reinsalule.

Olulise punktina toodi välja, et paljudel juhtudel arvestatakse valesüüdistusteks ka need juhtumid, kus ohver vastu ei hakanud, mille lisamisel valesüüdistuste hulka tekitatakse tehislikult suurem mõju.

104 inimest allkirjastasid avaliku kirja, mis taunib Tiit Ojasoo kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kultuuriprogrammi korraldamisse. Avaldame kirja ja allakirjutanute nimed täies mahus.

Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).

Pole teemat, mida ei saaks raamistada läbi meeste ärevuse kaotada oma tõsiseltvõetavus. Valukojas terast tagudes ja autodele polte külge keevitades on klassikalise mehe jaoks palju ägedam töö, kui burksiputkas friikate kühveldamine. Millised on meeste strateegiad selle staatuseängistuse leevendamiseks?

2018. aastal kirjutab Feministeerium senisest rohkem mehelikkusest ja mehelikuks peetavast. Uurime, mida tähendab meheks olemine, millised on ootused mehelikkuse suhtes ühiskonnas ja küsime, kas “õigeks meheks” olemisel on hind ja tagajärjed.

Kutsume kõiki huvilisi 20. jaanuaril Viljandis ja 27. jaanuaril Tallinnas toimuvatele tasuta nullkulupäevadele. Nullkulupäev koosneb arutelust “Feminist ei raiska!” ja praktilistest õpitubadest.

Kui pajatan oma vene kolleegidele doktorantuurist Eestis, ilmub nende näole unistav ilme.