Kai Part

Heaoluriikide kultuurilised hierarhiad võivad ju erineda Eesti omadest, aga võrdse kohtlemise printsiip on mõeldud kõigile, sõltumata nende sissetulekust ja sotsiaalsest positsioonist, riiklikest teenetest või iseloomuomadustest.

Üks kummalisemaid reaktsioone Mart Helme DW intervjuule oli koalitsioonipartnerite kiire kinnitus, et Eestis on inimõigustega kõik korras. Aga ei ole.

Heleene Suija kinnitab oma magistritöö põhjal, et vabatahtlikult lastetud inimesed on päriselt olemas ja et neil ei ole midagi "viga".

Et leevendada kliimakriisi ning liikuda hoolivama, inimeste ja teiste loomade elusid ja õigusi austava tuleviku suunas on vajalik lõpetada mitteinimloomade söömine ning igasugune muu kasutamine inimese tarbeks. Seda ei saa saavutada ilma feministide ja teiste progressiivsete sotsiaalsete liikumiste panuse ja omavahelise koostööta.

Eile (21.10) ilmus Eesti Ekspressis Riina Solmani persoonilugu “Inimene kui mõistatus: mis ikkagi Riina Solmani probleem on?

Taani ekspert Christian Mogensen näeb incel’eid ohvritena, kes vajavad abi, kuid mõistmist ja emotsionaalset tuge on neil väga raske leida.

2019. aasta kevadel sõlmitud koalitsioonilepingu esimeses punktis lubatakse üheskoos ehitada sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Kuulun ise LGBT+ kogukonda ja vaatlen siin artiklis lähemalt, kuidas vabariigi valitsusel seni selle lubaduse täitmisega on läinud ning mida selle põhjal oodata tulevikus.

Miks on oluline käsitleda vaenukuritegusid teisiti kui “tavalisi” kuritegusid? Milline on üldse polariseerunud ühiskondade tulevik?

Taskufeminist tutvustab kättesaadavas lühivormis feminismi põhiküsimusi ja kimbatusi teemadel näiteks“Miks iga nali pole naljakas?” ja “Kui naised on võimelised suurteks saavutusteks, siis miks kõik ajaloo suurkujud on mehed?” ning ta on lühikese ajaga kogunud juba 1300 jälgijat. Küsisime, kes ta on, mis kannustas teda Taskufeministi kontot looma ja mis on kõrgeimad müürid, mida ta ületada katsub. Küsis Aet Kuusik.

„I may destroy you“ läheb käima esimese osa viimastel sekunditel – kui pärast raskelt pidust ööd läheb Twitteri staar ja noor kirjanik Arabella oma kirjastajale lubatud raamatu mustandit valmis kirjutama, ja talle kangastub, et ta vägistati öösel.

Sõna “genotsiid” on loodud kreeka eesliite genos ja ladina järelliite cide lõimimisest.

Uudiskirja lugemiseks vajuta allolevale lingile. Kord kuus ilmuva uudiste ja ürituste kokkuvõte endale postkasti tellimiseks vajuta siia.

Feministeerium on alati oma riigi ja rahva teenistuses. Koostasime Raivo Aegi nimelise vaenukõne memo.

Tuule keeras moodsa elumaja ette, avas pagasiruumi ning võttis sealt kindad ja labida. Ilma nendeta ta kliendi juurde ei läinud

Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik annab Feministeeriumi lugejatele kolm soovitust, mille abil enda vaim rändama lasta.

Sotsioloog Marion Pajumets käis konverentsil, kus arutleti kliimamuutuste ja mehelikkuse üle. Kas leidub sellist mehelikkust, mis oleks loodushoidlik?

Teleajakirjanik ja dokumentalist Marian Võsumets kirjutab, kuidas filmid meie arusaamu mõjutavad ja miks šovinistlik aines nii loomulik tundub.

Maskuliinsus ja feminiinsus ei ole inimese olemuslikud, bioloogilised omadused, vaid korduvate käitumismustrite abil sisendatud ja omaks võetud sotsiaalsed rollid, mida toodetakse läbi korduvate käitumismustrite.

Andris Feldmanis avaldab Feministeeriumi utoopiasarjas novelli õiglasemast ühiskonnast.

Joonas Kiik kirjutab, et pole vaja muretseda. Ka edaspidi võivad filmid valgetest meestest kandideerida parima filmi Oscarile.

Ei, mind ei vägistatud ja ükski otsuse langetamise põhjustest ei olnud ka rangelt võttes meditsiiniline. Aga kõik kokku oli see sel hetkel liig. Ma olen tohutult tänulik oma naistearstile ja ämmaemandale, kes informeerisid mind igakülgselt, olid ääretult empaatilised ja ometi respekteerisid, et lõppeks on see minu valik.

Lõpuks ei saa kuidagi jätta märkimata fakti, mis mulle väga rõõmu valmistab: tänu “Pealtnägijas” esinenud vaprale noorele naisele on meie tugigrupis ühe õhtuga seitse uut liituda soovijat juures.

Aeg on mõista, et meie-nemad suhtumine ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetavus toob kasu kõigile ühiskonnagruppidele – näiteks oluline ja lihtne asi nagu madalad äärekivid toovad kasu nii kärudes lastele, käimistoega vanemaealistele kui ka jalgratturitele.

Naistearst Marie Abel ja õigusteadlane Liiri Oja: rääkides Eesti abortide vähendamise eduloost, tuleks tähelepanu pöörata ka narratiivile selle kõrval.